Sotsiaalmeedias leviv trend: juustuviil lapsele näkku
Võrdse kohtlemise ekspert: Laste õigus privaatsusele on pälvinud vähe tähelepanu

Eriti väikelapse puhul, kellel pole võimalust sekkuda endast tehtud fotode ega videote avaldamisse, tuleks jälgida, ega vanema heatahtlikust soovist üles laaditud salvestused ala- ega naeruväärista last.

FOTO: Kuvatõmmis

Lapsevanemaid on sotsiaalmeedias haaranud järjekordne hullus: järeltulijale tuleb visata näkku juustuviilakas, filmida järgnevat reaktsiooni ja postitada klipp sotsiaalmeediasse. Eksperdid leiavad aga, et lastega ava­liku tähelepanu püüdmine ei pruugi alati olla mõistlik teguviis.

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

“Kas me kujutame ette, et keegi hakkaks näiteks Pärnu turul oma kaheaastast last alasti vannitama või viskaks nalja pärast juustuga näkku?” küsib Eesti inimõiguste keskuse jurist ja võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal ja vastab: “Ilmselgelt ei sobi see meie väärtushinnangutega, aga sotsiaalmeedias näeme seda sellegipoolest omajagu.”

Grossthal selgitab, et igal lapsel on õigus inimväärikusele ja privaatsusele täpselt nagu täiskasvanul.

Andmekaitse seisukohalt on enne isikuandmete, sealhulgas fotode ja videote avaldamist kohustuslik küsida inimeselt otsest nõusolekut. Enda kohta käivate andmete avalikustamine on inimõigus, aga see peab põhinema ­vabal tahtel. Lapse nimel teeb sellise otsuse vanem, kes omakorda peaks kõigiti tegutsema lapse huvides.

Tagasi üles