Pakane sillutas metsatööle tee

Harvestermõõtmise spetsialist Guido Ševerev saab kalibreerilt teada, kas harvesteri arvuti andmed lähevad palgipuuks langetatud ja laasitud tüve andmetega kokku. Foto: Henn Soodla

Metsamehed majandussurutise all ei vaevle, sest paberipuu nõudmise vähenemise korvab suurenev vajadus saepalgi ja küttepuude järele.

"Saepalgi järele on vajadust ja näeme tõsist vaeva, et oma kohustusi täita, aga paberipuu on natuke kehvemas seisus," tunnistas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm. "Hinnad on maas ja ostusoovi on vähe, aga et hakkaksime kasepaberipuud suisa küttepuuks müüma, ei ole tõsiselt võetav jutt."

Sama suundumust puiduturul kinnitas RMK Vändra metskonna metsaülem Jaan Kägu.

Rohkem metskondi ja metsaülemaid kui kaks RMK juulireformi järel Pärnumaale ei jäänud, enne 1. juulit 2008 oli maakonnas 11 metskonda.

Kümne mehe jõud

Lumistel, kuid sügavalt külmumata maaga lankidel murravad tööd harvesterid. Lageraiet tehes jõuab üks masin teha päevaga kümne saemehe töö. Nii nagu Laiksaare küla lähedal, kus kohaliku valla ettevõtte OÜ Mets ja Põld liisitud abimees 112 aasta vanuses männienamusega puistus on paarilt hektarilt jalalt maha võtnud ja okstest laasinud tüved.

“Vahepealne külm võttis pinnase metsa all paremaks, üldine veetase kraavides langes ja märjemad kohad said kuivaks, nüüd tuli lumi ja pääseb tehnikaga metsa,” rõõmustas tööhoogu soosiva näärikuu ilma üle kogenud metsaülem Ärm.

Eelmine talv oli vihmane ja jättis paljud langid raieootele, et vältida pinnasekahjustusi ja metsateede segipööramist. Nii et ennekõike majanduslik mõtlemine ja töö ümberkorraldamine vastavalt ilmastikule ja aastaajale.

“Selline postkaardi ilm on linnainimese unelm, kui ta autoaknast vaatab, et nii ilus, aga mille jaoks,” muigas Ärm mõrult. “Kui peaksite töötama metsas, et eraldate seal lanke ja esimese viie minutiga on suud-silmad lund täis ja kraevahe ka, te ilmselt nii optimistlik ei ole.”

Lumemurd tegi kurja

Palju kurja jõudis metsas teha jõuludeks sulanud paks lumi. Latiealistes metsades on puud pooleks ja ladvad puruks, nii et täisväärtuslikku puitu siit raieküpseks ei sirgu.

“Talved on läinud kehvaks, hea suvi on paremgi kui kehv talv,” lausus Ärm. ”Metsas peab iga päev olukorda jälgima, meil on palju kohustusi keskkonna poolelt ja üldised nõudmised, mida peame jälgima, vajadusel peame tööd kusagil pidurdama või peatama.”

Kuigi inimtööd jääb metsas vähemaks, on just tehnika toonud lankidele uue ametimehe, harvestermõõtmise spetsialisti. Üks kolmest, kes RMKs selles ametis, on Guido Ševerev.

“Firma traktorid peavad igal langil tööd alustades saatma kalibreerimisfailid, mis nad ise masinas seadistavad, pisteliselt käin lankidel ja kontrollin, kuus korra vähemalt pean jõudma iga masina juurde,” selgitas Laiksaare lähedal lageraielangil Ševerev, kelle sõnade järgi on Edela regioonis tarvis kontrollida 45 masina ringis. Kui omanik on harvesteriga vaeva näinud ja arvuti seadistanud õigesti, lähevad kalibreerija andmed näitudega kokku. Lubatud vahe on RMK süsteemis neli protsenti.

Lageraielangile tuleb jätta kasvama seemne- ja looduse mitmekesistamise puud. Esialgu jäävad püsti needki puud, mille oksad ei ole masinraie jaoks just kõige sõbralikumad, näiteks üksikud väga jämedad ja jändrikud tüved.

RMK Edela regiooni juht Aivar Laud edastas andmed, mille järgi alanud aastal on Pärnumaa ja Vändra metskonna raiemaht 330 000 tihumeetrit, millest tuleb palki 130 000 ja paberipuud 155 000 tihumeetrit ning küttepuud 45 000 tihumeetrit.

Raiutud lankidele rajatakse riigimetsas 830 hektarile uut metsa, valdavalt istutatakse kuusetaimi. Tänavune vajadus on 1,4 miljonit metsataime ja need ootavad juba taimlates kevade tulekut.

Metsaseadus täienes

Riigimetsa majandamise keskuse reformimise järel tõi süsteemi muutusi 1. jaanuarist kehtima hakanud muudetud metsaseadus.

Selle järgi on RMK tegevusalaks riigimetsa korraldamise, majandamise ja kasutusse andmise kõrval kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müük.

Seadusemuudatusega kaotati metsamajandamise kava kehtestamise kohustuslikkus, aga kehtib nõue, et raiete planeerimisel ei tohi metsakorraldusandmed metsaregistris olla vanemad kui kümme aastat.

“Seni kehtinud kavade kehtestamise nõude kaotamine tähendab meie jaoks seda, et saame keskenduda metsade kasvatamise sisulisele poolele,” kinnitas Laud. Ta lisas näitena, et varem oli vaja sada protsenti lähtuda kehtestatud kavast: kui kavas oli kehtestatud lageraie, turberaiet teha ei tohtinud ja vastupidi.

“Näiteks metsaseadusega ei olnud hall-lepikutele raievanust kehtestatud, võisime raiuda ka kümneaastase hall-lepiku lageraie korras ja istutada asemele väärtuslikuma puuliigi,” selgitas regiooni juht. Lisades, et kavade kehtestamise nõude kaotamine võimaldab metsakasvatuslikult vastu võtta iga metsaeraldise jaoks õigeid otsuseid.