Pärnu peab loovutama üle 2,2 miljoni

Endise kommunistliku partei hoone müük sai linnavalitsusele saatuslikuks. Nüüd võib linna kohustuste koorem veelgi suureneda, kuid kütteta maja laguneb edasi. Foto: Ants Liigus

Pärnu maakohus tegi eile õhtul teatavaks otsuse, mis on linnakassale rängaks löögiks ja võib igasugused linna eelarvest sõltuvate inimeste palgatõusulootused aastateks edasi lükata.

Maakohus rahuldas osaliselt OÜ Herderi hagi, kes nõudis linnalt ligi 3,2 miljonit eurot. Kohus kohustas linna Esplanaadi 10 kinnistu ettevõttelt tagasi ostma ning tasuma talle 2 145 009 eurot ja viivise kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks mõistis kohus Herderi kasuks välja 32 718 eurot.

Kohtunik Maili Tartu rahuldas Herderi hagi kinnistu müügihinna, intressi, viivise ja kuni põhinõude täitmiseks lisanduva viivise suhtes, kuid tasaarveldas Pärnu linna renditulu nõude intressi- ja osaliselt müügihinna nõudega. Herderi hagi 403 891 euro nõudmiseks jättis ta rahuldamata.

Linnapea Toomas Kivimägilt ei õnnestunud eile kommentaare saada. Tegemist on esimese astme kohtu jõustumata otsusega, mille Pärnu linnavalitsus tõenäoliselt edasi kaebab. Kui ka ringkonna- ja riigikohtus kaotajaks jäädakse, esitatakse ilmselt hagi notar Marje Jürioja vastu, kes algusest saadik on olnud protsessi kolmanda isikuna kaasatud.

Linnavalitsus valetas

2006. aasta sügisel müüs Pärnu linnavalitsus osaühingule Herder 35 miljoni krooni eest Esplanaadi 10 kinnistu, kinnitades lepingus, et kinnistul pole muinsuskaitselisi, looduskaitselisi ega muid piiranguid. Kuna kinnistu asus muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseamet ei lubanud sinna ehitada 11 meetrist kõrgemat hoonet, leidis Herder, et tema eest varjati olulist vara väärtust kahandavat piirangut.

Herder soovis Esplanaadi 10 kinnistul asuva viiekorruselise maja lammutada ja ehitada selle asemele kaheksakorruselise hoone. Muinsuskaitseamet ei kooskõlastanud detailplaneeringut ja teatas, et kui viiekorruseline maja lammutada, ei tohiks uue maja kõrgus ületada 11 meetrit ehk kolme korrust.

Kuna maja kaht esimest korrust kasutas kasutusvalduslepingu alusel Pärnu linn, tegi see maja lammutamise Herderile mõttetuks.

Enne kohtuotsuse langetamist soovitas kohtunik Kivimägil ja Herderi omanikul Robert Hermanil omavahel kokkuleppele jõuda. Linnavalitsust esindanud vandeadvokaatide Paul Varuli ja Martin Tamme sõnutsi oli linn valmis Herderile pakkuma Esplanaadi 10 ehitusmahu kolmandiku võrra suurendamist ja viie miljoni krooni mahus intressikulude katmist. Herderi esindaja Tarvo Lindma jutu järgi maksab Esplanaadi 10 praegu heal juhul kümme miljonit krooni ja ärimehel on raske leida äriplaani, mis kinnistu ostuks kulutatud 35 miljonit krooni ja pangaintressid tagasi teeniks.

Keegi ei vastuta

Esplanaadi 10 müügilepingu allkirjastas linnavalitsuse esindajana tollane majandusosakonna juhataja Olav Avarsalu. Avarsalu ütles kohtus, et kinnistuga seotud piirangute väljaselgitamine oli linnavara peaspetsialisti Kadri Tekko tööülesanne.

Tekko rääkis, et tema tööülesannete loetelus pole muinsuskaitseliste piirangute kontrollimise kohustust. “Meil on kord, et kui ametniku haldusalas mingi haldusakt muutub, siis annavad juristid sellest teada,” sõnas Tekko kohtus tunnistades.

Tekko väitel ei informeerinud majandusosakonna juristid, keda sel ajal oli isegi kaks, teda muinsuskaitseala laienemisest.

Pärnu linnavalitsus ei ole juhtunu asjaolude ja süüdlase väljaselgitamiseks tänaseni korraldanud ametkondlikku juurdlust. Kui süüdlane ka leitakse, ei õnnestu temalt ilmselt märkimisväärset summat sisse nõuda, sest ametniku materiaalne vastutus on piiratud.

Kuigi kohtuvaidluste lõpuni on veel aega, näitab linna ähvardava hiigelnõude suurus, et Pärnu linnal on raske lähiaastatel linna eelarvest sõltuvate inimeste palku tõsta ja investeeringuid teha. Selleks, et järgmisel aastal näiteks sotsiaaltöötajate palku viie protsendi võrra tõsta, oleks eelarves vaja läinud 46 260 eurot. Linnakassat ähvardav nõue on suurem kui summa, mis 2008. aastal haridustöötajate palgatõusuks kulutati.

Üks võimalusi on linnal olemasolevaid laenulepinguid pikendada ja kohustuste täitmist edasi lükata. Teisena võib kõne alla tulla näiteks Estonia müümine.