Terviseamet: ujuma minnes veenduge suplusvee ohutuses

Ilm läheb tasapisi soojemaks, nii ka merevesi.

FOTO: Urmas Luik

Terviseamet tuletab meelde, et enne ujuma minekut tuleb veenduda supluskoha vee ohutuses, sest keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Lembit Tiksi sõnutsi on tõusnud merevee temperatuur ja madal soolasisaldus loonud Läänemeres soodsad kasvutingimused mikroobidele.

Sealhulgas on keskkond soodne avirulentsetele ehk mittepatogeensete vibrioonide tüvedele. „Mikroobe sisaldavas vees võib ujuda, kuid pole soovitatav vett alla neelata. Riskitegur on vigastatud naha kontakt mereveega,“ ütles Tiks.

Haigestumise risk on kõrgem nõrgenenud immuunsusega inimestel. Mererandu või siseveekogusid külastades peaksid tähelepanelikud olema allergikud ja väikelastega randades viibijad. Haavanakkuste ennetamiseks on soovitav vältida lahtiste haavade kokkupuudet mereveega.

Pärast suplust soovitab terviseamet inimestel end puhta veega üle loputada ja vahetada ujumisriided.

Mittepatogeenseid vibrioone on üle 200 serotüüpi. Vibrioonide mittepatogeensed tüved ei põhjusta epideemiaid, kuid võivad kaasa tuua leebema kuluga üksikuid haigusjuhte, mille kõige sagedasemad kliinilised ilmingud on gastroenteriit (iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisusega), haavainfektsioonid, kesk- ja väliskõrvapõletik (niinimetatud ujuja kõrv) ning esmane septitseemia. 

Terviseamet juhib tähelepanu sellele, et kui suplusrannas lehvib punane lipp, pole ujuda ohutu. Ranna olukorraga tuleks kindlasti tutvuda enne sinna minekut. Vett jälgitakse ja analüüsitakse ning suplejaid teavitatakse ohu korral. Kollane lipp tähendab, et supleja läheb vette omal vastutusel.

Terviseamet teeb sel aastal Põhja ja Lääne regioonis, Saaremaal ja Hiiumaal (kokku 12 ametlikus supelrannas) seireuuringut vibrioonide kohta. Tavapäraselt teeb amet suplusveele mikrobioloogiliste näitajate seiret soole enterokokkide ja Escherichia coli kohta.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda terviseameti temaatilisel alalehel.

Tagasi üles