Pärnumaal pole keegi sinivetikamürgistuse tõttu abi vajanud

Pärnu supelrandadesse paigaldati eelmisel nädalal sinivetikate eest eesti- ja ingliskeelsed hoiatussildid. Foto: Karl Hütt

Pärnu supelrandade merevees eelmisel nädalal avastatud sinivetikate tõttu pole keegi Pärnu haiglasse pöördunud ja mürgistusteabekeskusest nõu küsinud. Merevee uued proovid on kavas teha selle nädala lõpul.

Siinse haigla kommunikatsioonijuhi Eda Amuri sõnade kohaselt pole keegi erakorralise meditsiiniabi osakonda nädala jooksul sinivetikamürgistuse kahtluse tõttu pöördunud.

Samuti pole mürgistusjuhtumistest teada terviseametil.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhataja Mare Oder ütles, et sel suvel on teabekeskusesse sinivetikateemalisi päringuid tehtud kõige enam Tallinnast, kuid helistatud on Haapsalust, Soomest, Kuusalust, Hiiumaalt ja Pärnustki.

“Viimane kõne Pärnust tuli kolmapäeval, ent selle juhtumi puhul oli pigem alust kahtlustada tavapärast viirushaigestumist,” ütles Oder.

Eelmise nädala kolmapäeval tuli terviseametist ametlik kinnitus, et Pärnu keskrannast leiti sinivetikaid. Suvepealinna muudest randadest küll ei ole laboriproove võetud, kuid terviseamet soovitab vetteminekust nendeski randades hoiduda.

Pärnu linnavalitsus teeb sinivetikate jälgimisel koostööd mereinstituudi teadlastega. “Sinivetikaproove oli kavas võtta täna, aga mereinstituudi teadlased ütlesid, et sel pole mõtet, sest kogu laht on sinivetikaid täis. Võtame proove teadlaste soovituste järgi, kui olukord on muutunud, siis reedel,” ütles Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar.

Sinivetikas liigub tuulega ja suure tõenäosusega võib seda leiduda mujalgi. Pärnu linnavalitsuski soovitab praegu randades mitte ujuda, ehkki vesi on suplussoe.

Võtame proove teadlaste soovituste järgi, kui olukord on muutunud.
Teet Roosaar

“Analüüsi tulemusena leiti proovist massiliselt kaht sinivetikaliiki: Aphanizomenon flosaquae ja Nodularia spumigena. Viimane neist on potentsiaalselt toksiline (võib toota maksamürke ehk hepatotoksiine), põhjustades pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamise korral raskeid terviserikkeid. Suures koguses sinivetikaid sisaldava vee sattumine organismi võib esmaste sümptomitena kutsuda esile kõhuvalu, -lahtisuse, oksendamise, suuvillid, kuiva köha ja peavalu,” teatas Tartu ülikooli mereinstituudi teadur Andres Jaanus.

Sinivetikamürgistuse tunnused:

Mürgistuse võib saada ainult suu kaudu, neelates alla suures koguses sinivetikarikast vett. Mürk ei tungi läbi naha, kuid tundlikel inimestel võib see vetikas põhjustada nahalöövet, silmade kipitust, nohu.

Mürgistussümptomeid:

• naha ja silmade punetus,
• halb enesetunne ja kõhulahtisus,
• palavik, nohu ja köha,
• lihasevalu,
• huulte kipitamine ja pragunemine,
• tasakaaluhäired.

Mürke sisaldav vesi ohustab loomigi. Koertel piisab mürgistuse saamiseks karva lakkumisest pärast sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Vetikamürgistuse saanud koer sageli oksendab, ka silmad võivad olla põletikulised.

Andmed: terviseamet

Jaanuse sõnade järgi pole sellises vees supelda soovitatav. “Kas vees on suures koguses sinivetikat, saab hinnata läbipaistvuse järgi. Kui umbes meetrisügavuses vees seistes ei näe oma varbaid ja samal ajal puudub lainetus või muu häiriv tegur, mis merepõhjast setteid üles tõstab ja sellega läbipaistvust vähendab, on suure tõenäosusega tegu mikrovetikate massesinemisega,” selgitas ta.

Linnavalitsuse tellimusel paigaldati eelmisel nädalal kõigisse Pärnu supelrandadesse eesti- ja ingliskeelsed hoiatussildid.