Kooli eest võideldakse allkirjade kogumisega

Riik arutab täiskasvanute gümnaasiumi liitmist Koidula gümnaasiumi või Pärnumaa kutsehariduskeskusega. Liitmise vastu algatati vilistlaste eestvedamisel allkirjade kogumine.

FOTO: Urmas Luik

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi vilist­lane Pavel Sõsojev hakkas keskkonnas www.petitsioon.ee koguma allkirju, et täiskasvanute gümnaasium jääks eraldiseisvaks ega liidetaks riigigümnaasiumi või kutsekooliga.

Kooli toetuseks on oma allkirja andnud pea 600 inimest. Kommentaaridest nähtub, et õppeasutuse püsima jäämise eest on väljas paljud nii kunagised kui praegused kooli õpilased.

“Pärnu täiskasvanute gümnaasium peab jääma püsima sellisena, nagu see on. Kooli keskkond, ressursid ja kodukord on üles ehitatud selle kooli õppijate individuaalseid vajadusi arvestades,” kinnitab petitsiooni autor. “Peale gümnaasiumihariduse omandamise on võimalik lõpetada täiskasvanute gümnaasiumis põhikool. See on õpikodu ka arvukale hulgale noortele, kes eri põhjustel ei sobitu üldhariduskooli.”

Rahvaalgatuse eesmärk on Sõsojevi sõnutsi näidata riigile, et ini­mesed vajavad seda kooli sellisena, nagu see praegu on.

Riigi plaanist täiskasvanute gümnaasium oma tiiva alla võtta ja liita mõne muu kooliga kirjutas Pärnu Postimees kevadel.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal põhjendas ümberkorraldust siis nii: “Riik on viimastel aastatel investeerinud suures mahus kutseõppeasutuste ja riigigümnaasiumide õppekeskkonna nüüdisajastamisse. Muudatused annavad ka täiskasvanud õppurile võimaluse sellest osa saada.”

Läbirääkimised Pärnus pakutava täiskasvanuhariduse üle alles käivad. Pärnu linnavalitsuse esindaja Teet Roosaar kinnitas, et otsuseid veel tehtud ei ole. “Ministeerium on teinud linnavalitsusele ettepaneku alustada läbirääkimisi täiskasvanute gümnaasiumi üleandmiseks riigile ja läbirääkimistega ollakse algusjärgus,” lausus Roosaar.

Lisades aga seda, et kuigi mõlemad variandid – nii Koidula gümnaasiumi kui kutsehariduskeskusega liitumised – on põhimõtteliselt võimalikud, siis praegu on tõenäolisem siiski kutsehariduskeskusega ühildamine. “Kas ja kuidas see toimub, on läbi­rääkimiste küsimus.“

Pärnu täiskasvante gümnaasiumi direktor Karin Kurvits ei pea üldhariduskooliga liitmist heaks mõtteks. Kuid kui selline otsus peaks tehtama, siis oleks nende tingimus see, et täiskasvanute kool tegutseks kutsehariduskeskuses iseseisva asutusena või osakonnana. Just väike õpikeskkond on Kurvitsa sõnutsi paljudele sealsetele õppijatele oluline.

“Me ei saa aru sellest, millist probleemi riik lahendab meie siit majast välja tõstmisega?” küsis Kurvits, tuues välja, et senine selgitus, justkui paraneks liitmise järel täiskasvanud õppijate õpitingimused, tema meelest ei päde. “Me ei ela siin kiviajas, meil on ka siin väga mõnus õpi- ja töökeskkond,” märkis ta. “Oleme selle hoone siin teinud korda ilma linnalt lisaraha küsimata ja meie suurim soov on jätkata siinsamas.”

Õppijate arv koolis on aasta-­aastalt kasvanud. Üle-eelmisel õppeaastal oli õpilasi 367, eelmisel 375 ja sellel aastal on neid 437.

Tagasi üles