Laenukäendus avitab väikeettevõtteil investeerida

Hansa Hambakliiniku omanikud Krista ja Ivo Toomesoo näitavad oma uhiuue hambaravikliiniku moodsat aparatuuri. Foto: Urmas Luik

Pärnumaal on tänavu Sihtasutuse KredEx laenukäendust pangalaenu, liisingu või pangagarantii saamiseks kasutanud 23 ettevõtet, nende seas bangalomajade tootja Topreed ja Hansa Hambakliinik.

Tõtt öelda on mõlemad ettevõtted kasutanud oma äri käivitamisel ja edendamisel rohkem kui üht toetust.

2009. aasta detsembris asutatud osaühing Topreed sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) starditoetust ning mullu kasvutoetust puumasinate ostmiseks. Sel aastal investeeriti tegevusse KredExi käendusel Swedbankist võetud laen.

“Peale toetuste ja laenu tuli oma kapitali sisse panna,” sõnab Topreedi omanik Juhan Soekõrv.

“Ei kujuta ettegi, kuidas alustav ettevõte nullist ja ilma toetusteta äri käima saaks. Peale materjali ja tehnika tuleb ju end reklaamida, luua kontakte, käia messidel-laatadel. Kõik see on kulu,” kirjeldab Soekõrv.

Lõuna-Aafrika roog

Paikusel ja Sauga vallas Nurme külas tegutsev Topreed teeb roost katusega bangalo tüüpi lehtlaid ja aiamajakesi, osaühingu palgal on kolm töötajat.

Tõsi, majakeste puitosa teeb praegu Topreedi koostööpartnerfirma, aga äri edenedes kavatsetakse majad algusest lõpuni ise valmistada.

Aafrika neemeroog (ingl cape reed), mida Topreed katusemoodulite valmistamisel kasutab, pärineb Lõuna-Aafrikast. Tegemist on ainult Lõuna-Aafrikas kasvava erilise rooliigiga, mis sirgub kuni kahe meetri kõrguseks ja saab küpseks seitsme aastaga.

Soekõrva sõnade järgi on sellel rookõrrel Euroopa pilliroo ees mitu eelist.

“Ta on peene puidust varrega, mis pole seest õõnes. Roog on ääretult elastne, seda annab hästi väänata, ilma et ta murduks,” kirjeldab Soekõrv.

Plusse on võõramaisel taimel veelgi. Näiteks on sel suurem tulekindlus ja eluiga pikem, võrreldes katuserooga. Peenemad kõrred, mida saab tihedalt kokku panna, teevad Aafrika roost katuse ilmastikule vastupidavamaks.

Kuigi Soekõrva kinnitusel on neemeroost katust imelihtne paigaldada – nimelt käivad roomatid katusekarkassile klambritega peale ja neid saab sügise tulles hõlpsalt teisaldada –, toimetab Topreed selles suunas, et saaks kunagi Eestis kasvavast pilliroost katuseid teha.

Esialgu proovib Topreed kinnitada kanda Soomes. Märtsis pannakse Pori linna lähedale Vuojoki mõisa juurde üles oma näidisekspositsioon, mis jääb sinna uudistamiseks ja reklaamiks üles kuni septembrikuuni.

Seni ongi ettevõte valdavalt just põhjanaabritele oma toodangut müünud. Eestist tuleb tellimusi vähe.

“Eks siin kõik muretsevad oma toidulaua pärast,” arvab Soekõrv. “Oleme suhelnud suuremate Eesti puitmajade valmistajatega ja nemadki on öelnud, et müüvad Eestis kõige enam kolm-neli aialehtlat aastas.”

Peale Soome on Topreed võtnud sihikule Läti, Leedu, Saksamaa. Kontakte otsitakse mujalgi.

Ambitsioonikatele plaanidele saada aastaks 2015 Baltimaades tuntuimaks bangalote tootjaks annab julgust teadmine, et peale Topreedi ei tee Eestis keegi Aafrika roost katuseid. Valmistatakse küll kõikvõimalikke puumajakesi ja lehtlaid, aga Topreedis toodetud katustele ligilähedasi mitte.

Soekõrv kinnitab koguni, et rookatuste osas pole neil konkurentsi Põhjamaades ega Venemaalgi.

Hansa Hambakliinik

Kuu eest Pärnus De Lange ärihoones Hansa Hambakliiniku avanud abielupaar Krista ja Ivo Toomesoo EASi starditoetust ei võtnud, ent on oma äri rajamisel kasutanud EASi ja töötukassa kasvu- ning palgatoetusi ja võtnud Swedbankist pangalaenu Kred-Exi käendusel.

2008. aastal jäi üheksa aastat Pärnu hambakliinikus stomatoloogina töötanud Krista Toomesoo lapsehoolduspuhkusele ega naasnudki enam endisesse kohta, sest otsustas ühes hambatehnikust kaasaga luua oma kliiniku.

Tõtt öelda vaagis tandem koguni võimalust kolida Tallinna ja alustada äri seal.

“Et meil on Pärnus palju patsiente, ei raatsinud neid maha jätta ja otsustasime Pärnusse jääda,” räägib Krista Toomesoo, kes soovis luua moodsat ja isiklikuma lähenemisega hambakliinikut.

Toomesood ütlevad, et kuigi Pärnu linnas on hambaravikabinette palju, jagub patsiente kõigile.

“Meil on patsiente nii linnast kui maakonnast. Isegi pealinlased käivad Pärnus hambaid ravimas, sest hinnad on siin palju soodsamad. Tagasisidena patsientidelt teame, et inimesed eelistavad väiksemaid kabinette, kus suhtlus ja tervisemurede lahendamine on personaalsem.”

Selle aasta alguses hakkasid Toomesood Pärnus paslikku äripinda otsima. Selgus, et spetsiifilisteks hambakliiniku ruumideks sobivat rendipinda polegi nii lihtne leida.

Esiotsa jäi pilk peale Hansapordile, ent neli kuud kestnud läbirääkimised maja haldajaga jooksid liiva. Abielupaar tunnistab koguni, et pinna leidmine osutus nõnda keeruliseks, et uuesti nad seda kadalippu läbi ei teeks.

Kui lõpuks sobiv pind leitud, tuli kliiniku- ja laboriruumid meditsiinilise asutuse nõuetele vastavaks kohandada. Lähtuti põhimõttest, kui juba teha, siis põhjalikult, et saaks ühes kliinikus korraldada absoluutselt kõik, mida nüüdisaegses hambaravis teha annab. Hansa Hambakliinikus on ravikabinetid, röntgenikabinet, sterilisatsiooniruum ja hambalaboratoorium. Kõik sisustatud hambaravitehnika viimase sõna järgi, abiks EASi kasvutoetus, isiklik kapital ja KredExi laenukäendusega võetud pangalaen. Kokku ulatub kliinikusse tehtud investeering üle 160 000 euro.

“Ega siin nalja ole,” tõdeb Ivo Toomesoo. “Kõik vahendid, mille ees on sõna “hammas”, löövad hinna kümnekordseks.”

Toomesoode hinnangul on ilusalonge ja ühe-kahe inimesega väikeettevõtjaid ettevõtlustoetustega juba piisavalt toetatud. Tihtilugu ei suuda sellised ärid luua rohkem töökohti kui ainult omanikule enesele.

Hansa Hambakliinik aga annab praegu tööd viiele inimesele, järgmisel aastal palgatakse juurde kaks tohtrit ja kaks assistenti.

Krista Toomesoo naljatab, et eks tegutse nende pereäri justkui näidisettevõte kampaaniast “Talendid koju!”, sest loob Eestis töökohti.

“Kui kohapeal midagi ette ei võta, peaks eestlased peagi Soomes hambaid ravima. Loodame, et arstid tulevad koju tagasi, sest Eestiski on hea töö eest võimalik saada väärilist tasu.”