Riskantne mäng pärnakate raha eest

Esplanaadi 10 kulud tasuvad maksumaksjad. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsus pole rohkem kui viie aasta jooksul suutnud välja selgitada, kes tekitas Esplanaadi 10 müügitehinguga linnale üle 2,8 miljoni euro suuruse kahju, ja kavatseb riskantset mängu maksumaksja rahakoti arvel jätkata.

Eilses Pärnu Postimehes kirjutas linnapea Toomas Kivimägi viimaks kavatsusest teha politseile avaldus, et see uuriks, kelle süül on Pärnu linnale suure materiaalse kahju oht tekkinud. 16. detsembril kohustas Pärnu maakohus linnavalitsust osaühingult Herder Esplanaadi 10 kinnistu tagasi ostma ja maksma Herderile üle 2,8 miljoni euro. Tegemist on jõustumata kohtuotsusega, mille mõlemad pooled tõenäoliselt edasi kaebavad.

Kelle süül ostjale valetati?

Ametnike varalist vastutust reguleerib avaliku teenistuse seadus, mille 89. paragrahv kirjeldab kahju hüvitamist. Prokuratuur võib uurimise algatada, aga ka sellest keelduda, sest kuni kohtuotsuse jõustumiseni võib rääkida üksnes ohust, mitte konkreetsest kahjust.

Seni saab võimalikke kahjutekitajaid ja igaühe süü suurust uurida linnavalitsuse sisekontrolliteenistus, mis tehingust möödunud üle viie aasta jooksul pole kahjutekitajaid tuvastanud. Kohtulikul uurimisel selgunud faktidele tuginedes võib Esplanaadi 10 müügilepingu ekslikus sissekandes oma osa olla endisel majandusosakonna juhatajal Olav Avarsalul, linnavara peaspetsialistil Kadri Tekkol ning majandusosakonna juristidel Monika Tammel ja Katri Pruulil.

Müügilepingu allkirjastas linnavalitsuse esindajana Avarsalu, kes ütles kohtus, et kinnistuga seotud piirangute väljaselgitamine oli Tekko tööülesanne.

Tekko rääkis, et tema tööülesannete loetelus pole muinsuskaitseliste piirangute kontrollimise kohustust. “Meil on kord, et kui ametniku haldusalas mingi haldusakt muutub, siis annavad juristid sellest teada,” sõnas Tekko kohtus tunnistades.

Tekko väitel ei informeerinud majandusosakonna juristid, keda sel ajal oli isegi kaks, teda muinsuskaitseala laienemisest. Linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo andmetel töötasid Esplanaadi 10 müügilepingu sõlmimise ajal majandusosakonnas juristidena Tamm ja Pruul, kellest esimene on linnavalitsusest nüüdseks lahkunud.

Esplanaadi 10 loos on kahjusumma kõik, mis ületab kinnistu müügiväärtust. Kinnistu maksis 35 miljonit krooni ehk 2,2 miljonit eurot ning selle raha on linnavalitsus kätte saanud ja ära kulutanud. Pärnu maakohus mõistis linnavalitsuselt välja üle 2,8 euro, millele iga päev lisandub ligi 485 eurot viivist.

Kui kahju suurus selge, tuleb asuda uurima, kas ja kelle teenistuskohustuste rikkumine oli süüline. Mitme ametniku ühisel kahjutekitamisel vastutab iga ametnik oma süüle vastavas ulatuses.

“Oluline on, et ametnik vastutab süü olemasolul,” selgitas Pärnu linnasekretär Tiina Roht.

Üle kuue kuu palga ei hüvita

Rohti sõnutsi arvestatakse hüvitise suuruse määramisel ametniku majanduslikku olukorda, kahju suurust ametniku palgaga võrreldes, teenistuskohustuse iseloomust tulenevat riski kahju tekkimiseks, teenistusstaažist objektiivselt tulenevat kogemuste puudumist, ametnikule antud teenistusalaseid korraldusi ja juhiseid, samuti muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju täielik hüvitamine ametniku poolt oleks ebaõiglane. Kui kahju pole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis avaliku teenistuse seaduse järgi ületada ametniku kuuekordset ametipalga ja lisatasude summat.

Oma eilses kirjutises teatas Kivimägi, et suure tõenäosusega kaebab linnavalitsus kohtuotsuse edasi. “Loomulikult toob see linnale kaasa täiendavaid kulusid, aga paraku suurte asjade puhul ongi suured kulud. Nii see on ja riskivaba tegevust ei ole olemas,” kommenteeris linnapea kavatsust edasi riskida.

Kes korvab ebaõnnestumise?

Maakohtu otsuse järgi peab Pärnu linn tasuma väljamõistetud summalt 8,25 protsendi suurust aastaintressi, mis Rohti andmetel on 484.85 eurot päevas. Seni on juristi haridusega linnapea riski võtmist põhjendanud üksnes Herderi äriplaani ebaõnnestumise ja eelmise linnapea Mart Viisitamme katteta lubadustega, samu argumente kasutas ta enne maakohtu otsust.

Viisitamm peab edasikaebamist perspektiivituks. Kui ta linnapea ametist lahkus, pidas Kivimägi kuritegelikuks Herderiga 40 miljoni krooni juures kokku leppida, maakohtu 2,8 miljoni eurone otsus on kroonides 43,8 miljonit. Loodetavasti selgitab Kivimägi uue aasta alguses Pärnu Postimehe lugejatele, millele ta edasi kaevates loodab.

Seni on linnapea hoidunud vastamast Esplanaadi 10 kohta käivatele küsimustele ja me ei tea, kust võetakse raha, kui linn peaks kaotama. Küll suhtleb avalikkusega meelsasti Herderi omanik Robert Hermann.

Hermanni sõnutsi ootab ta linna seisukoha edasikaebamise suhtes ära ja kui linn kohtulahingutega jätkab, lisab ta 750 000 euro eest seni rahuldamata nõudeid. Millise summa juures ringkonna- ja riigikohus aasta pärast pidama jääb, on raske öelda.

“Põhiküsimus pole mitte vaidlus selle üle, kas märge hoone asumise kohta muinsuskaitsealal oli või mitte (see on siililegi selge, et vastavat märget ei olnud), vaid selles, milline on sanktsioon,” kirjutas Kivimägi eilses lehes.

“Kui Kivimägi edasikaebamise emotsionaalselt otsustab, siis omavalitsusjuhina käitub ta linnakodanike suhtes ebaõiglaselt,” ütles Hermann.