/nginx/o/2019/12/29/12838753t1h6b6a.jpg)
Terviseameti andmetel pöördus läinud nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 3001 haigestunut, neist pool lapsed. Pöördunute üldarv püsis eelmise nädalaga võrreldes samal tasemel, kuid sagenema hakkasid gripilaadsed haigused ja 18 protsenti kasvas grippi jäänute hulk.
Haigestumus ei ületa veel varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid, olles 100 000 elaniku kohta 227,5. Keskmisest rohkem oli viirusnakkustesse haigestunuid Tallinnas ja Harjumaal, Tartu- ja Läänemaal.
Laboris kinnitati möödunud nädalal 15 A-gripi ja 11 B-gripi viiruse juhtu. Grippi haigestumine kasvab, selle intensiivsust saab eelmise nädala andmete põhjal hinnata endiselt madalaks, kuid levikut laialdaseks. Haigusjuhte on registreeritud Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Järva-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.
Terviseamet tuletab meelde, et kui sümptomid on kerged ja haigestunu ei kuulu riskirühma, pole ilmtingimata tarvis arsti diagnoosi ega ravi ja põdeda võib kodus.
Gripihooajal aitab tervist hoida ja haiguse levikut vältida õige käitumine nii enne haigestumist kui põdemise ajal.
„Seoses koolivaheajaga on hea korrata tõsiasja, et haigusnähtude ilmumisel on oluline jätta laps koju kuni tervenemiseni. Võimalusel vältige massiüritusi, haige lapsega ei tohiks minna kinno ega spaasse,“ toonitas terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova, kelle väitel tuleks lastele õpetada sedagi, et nad ei jooks kaaslaste pudelist, ei sööks ühise lusikaga ega hõõruks pesemata kätega silmi. „Kindlasti peab köhides ja aevastades katma nina ja suu salvrätiga, mis kohe pärast kasutamist tuleb ära visata ja pesta käed seebiga.“
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)