Rosenplänteri maja võidakse restaureerida, Kuninga 21 lammutada

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuninga 30 - kultuurilooliselt oluline maja.
Kuninga 30 - kultuurilooliselt oluline maja. Foto: Ardi Truija

Pärnus Kuninga tänaval kokku varisenud majast üle sõidutee asub samuti väga kehvas ehitustehnilises seisus Kuninga 30, mis varem kuulus riigile, kuid nüüd on müüdud erakätesse ja muinsuskaitseamet on andnud rohelise tee maja restaureerimisele.

“See maja saab ilmselt päästetud,” märkis muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent. “Kuninga 30 on nüüd eraomandisse müüdud, novembris kooskõlastasime muinsuskaitse eritingimused maja nõuetekohaseks restaureerimiseks ning praegu peaks käima ennistustöö projekti koostamine.”

Rent teadis lisada, et hoone restaureeritakse äri- ja eluhooneks.

Kuninga 30 oli varem riigi omandis ja viimastel aastatel seisis tühjana.

Maja ehituslik seisund halvenes aasta-aastalt, olles teatavas mõttes häbimärk riigile, mis ei suuda hoida lagunemast üksikobjektina muinsuskaitse alla võetud ja endale kuuluvat hoonet.

Samal ajal on Kuninga 30 kultuurilooliselt väga oluline maja. Selles asus Eliisabeti koguduse pastoraat ja seal elas aastail 1809–1846 koguduse pastor Johann Heinrich Rosenplänter, keda kirikliku karjääri kõrval loetakse Eesti hariduselu edendajaks.

Kuninga 21

Üleeile langes osa katusest tänavale Kuninga 21-lt, mis asub Rosenplänteri maja vastas. Kuninga 21 ei ole üksikobjektina kaitse all, kuid asub Pärnu vanalinna ja kuurordi kaitsealas, mistõttu on samuti muinsuskaitseameti huviorbiidis.

Omanik Irina Kolmkant on korduvalt taotlenud tühjana seisva ehitise lammutamisõigust, kuid pole seda saanud. Muinsuskaitseamet nõudis hoonele ehitustehnilist ekspertiisi. See tunnistas sademevett läbi laskva katusega maja puitkonstruktsioonid sedavõrd pehkinuks, et muinsuskaitseinspektorid ei seisnud enam vastu hoone lammutamisele.

“Muinsuskaitse nõuab nüüd veel vaid, et lammutamise käigus säilitatakse maja vanad keldriruumid,” sõnas Rent.

Üleeile hakkas hoone end ise lammutama, kui mäda katusekonstruktsioon järele andis ja Pühavaimu tänavale varises.

Tänav sai omaniku esindaja kiire tegutsemise toel risust puhastatud paari-kolme tunniga. Nüüd on maja kõnniteelaiuselt hoiatavate lintidega piiratud, kuna päästeteenistus tunnistas varisemisohtlikuks hoone Kuninga tänava poolse katusegi.

Lammutusluba väljastati eile

Kuigi muinsuskaitseametnikud ei seisnud Kuninga 21 lammutamisele enam vastu, nõudes vaid ühe hooneosa vundamendi allesjätmist, teatas Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Nigul, et lammutusluba väljastati Kuninga 21 omanikule alles eile.

“Muinsuskaitse kooskõlastus lammutusloa andmiseks ja tööde alustamiseks on meile esitatud 4. jaanuari kuupäevaga,” kinnitas Nigul. “Omaniku esindajaga rääkides tundus, et neil on kavas lammutustöödega üsna kohe alustada.”

Märksõnad

Tagasi üles