Galerii ⟩ Suvepealinna rannavalvurid on algavaks hooajaks hädaolukorraski valmis

Emaspäevast alustab Pärnu keskrannas tööd G4S Eesti rannavalve, hädaolukorrast tingituna on neilgi valmis varutud desovahendid ja näomaskid.

Esmalt palus Pärnu Postimees, et hooajaks ettevalmistusi teinud rannavalvurid mõõdaksid, kui soe või külm on praegu Pärnu rannas merevesi.

Rannavalvur Elori Orgusaar tormas vastu vaidlemata vormirõivastes kohe merevette ja kroolis ujumisala piiravate poideni, kus poolteise meetri sügavuselt merevett tavapäraselt mõõdetakse. Tulemus: 15 kraadi.

“See oligi hea harjutus, peab ju seda varsti iga päev tegema hakkama,” märkis Orgusaar rahulolevalt.

Ranna ääres näitas aga termomeeter veesoojuseks täna pärastlõunal 18 kraadi. Ilmateenistuse andmetel oli sel ajal õhusooja Pärnus 19 kraadi.

“Suur osa peagi tööle hakkavatest inimestest valvasid Pärnu randa eelmiselgi aastal,” rääkis G4S-i Pärnu rannavanem Kalli Lomp. Meeskonna kümnest liikmest kaheksa on sama tööd teinud varasematel suvedelgi. Kõik nad on läbinud rannavalvuri tööks vajaliku koolituse ja saanud tunnistused.

G4Si rannavalve hoiab Pärnu keskrannal silma peal 1.–14. juunini ja 16.–31. augustini 10–18 ja selle vahele jääval suveaajal 10–20. Valvepiirkond ulatub Side tänava pikendusest naisterannani. Peale suplejate ohutuse tagamise annab G4S rannas esmaabi.

Kevadine torm lõhkus ühe kolmest rannavalvetornist ja nüüd hoiavad valvajad suvitajatel silma peal täiesti uuest kohast.

Hoolimata koroonaviirusest on rannavalve töö jäänud samaks. Vetelpäästjate ülesanne on keskenduda ennekõike sellele, et inimesed vees ohtu ei satuks. “Tuletame siiski meelde, et 2+2- reegel kehtib veel edasi ja sellest tuleb kinni pidada rannaski,” märkis G4S-i pressiesindaja Reimo Raja. “Õnneks ei ole Eesti inimestel kombeks võõrastele rannaribal külje alla pugeda ja seepärast usun, et 2+2-nõudest kinnipidamisega rannalistel probleemi pole.”

Kuna rannavalve tööülesanded hõmavad esmaabi osutamistki, kuuluvad peale desinfitseerimisvahendite ja kummikinnaste tänavu suvel varustusse näomaskid.

Rannavalvurid tuletavad meelde, et enne päevitama või ujuma tulekut tasub klaastaara visata väljaspool rannaala prügikasti. Siis ei pea rannameedik hiljem mõne puhkaja jalast klaasikilde välja noppima.

Samuti manitseb rannavalve lastega peresid, et rannas on pisipõnne üllatavalt lihtne silmist kaotada. Et seda muret ja traagikat vältida, tasub hoida pere pisematel alati pilk peal. “Miks mitte panna neile pähe erksavärviline müts, mis kaitseb päikese eest ja aitab last paremini nähtavaks teha,” soovitas Raja.

Lemmikloomaga pole lubatud keskranda tulla, küll on Pärnu linn tähistanud mitu rannaala, kuhu tohib koertegagi minna. Need kohad leiab Pärnu linnavalitsuse veebilehelt.

Kes aga läheneb rannaalale mere kaudu – kas skuutri, jeti või paadiga–, peab poidega piiratud ujumisala vältima iga hinnaga, et suplejad ohtu ei satuks. Jõudnud poideni, olete oma veesõidukiga juba ujujatele liiga lähedal.

“Kaua toas karantiinis olnud inimesed tahavad kindlasti kiirelt pruuniks saada,” sõnas Raja. “Soovitame siiski päikesekreemi randa kaasa võtta ja peale määrida, et pärast nahk põletusest ei tulitaks ja järgmistelgi rannapäevadel saaks mugavalt rannarõõme nautida.”