Sisukord
Uudised
Postimees

Eesti ja Läti plaanivad koos Liivi lahte meretuuleparki

2 min lugemist
Liivi lahte on kavas rajada mitu meretuuleparki. FOTO: MICHAEL KOOREN/REUTERS

Valitsus toetas täna Eesti ja Läti vastastikuse mõistmise memorandumit, mille allkirjastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Naaberriigid plaanivad Liivi lahte ühist tuuleparki.

Peaminister Jüri Ratase sõnutsi tuleb aastaks 2030 seatud taastuvenergia eesmärgi täitmiseks investeerida eri taastuvenergia allikatesse ja järjest suurem roll on avamere tuuleenergial.

Pressiteate vahendusel märkis Ratas, et Eesti ja Läti arendatav meretuulepargi ala on unikaalne ettevõtmine, mis aitab riikidel saavutada taastuvenergia eesmärke ja avardab avamereparkide arendusvõimalusi.

Minister Aasa sõnutsi on tähtis rajada tuulepark just koos, sest see lubab taotleda Euroopa Liidult piiriülese projekti toetust. See omakorda muudab tema selgitusel odavamaks ülejäänud tuuleparkide rajamise piirkonnas, kuna võrgutaristust saaksid kasu muudki sama kandi ettevõtmised.

Minister Aasa sõnutsi on tähtis rajada tuulepark just koos, sest see lubab taotleda Euroopa Liidult piiriülese projekti toetust.

Riigid teevad ühisuuringud, et selgitada parim meretuulepargi koht Liivi lahes, võttes arvesse tuuleolusid, planeeringuid, olemasolevaid projekte, keskkonnakaitset ja muid tegureid. Kui uuringud tehtud ja load olemas, korraldatakse hoonestusloaga mereala suhtes enampakkumine ja võitja saab sinna rajada tuulepargi.

“Avatud konkurss tagab turuosaliste võrdse kohtlemise, võimalikult madala taastuvenergia hinna tarbijatele ja meie mereressursi tõhusa kasutuse,” selgitas Aas. Ühtlasi panustab suur merel paiknev tuulepark tema hinnangul piirkonna elektri varustuskindlusesse ja meelitab ligi välisinvestoreid.

Meretuulepargi võimsus küüniks 1000 megavatini ja valmiks eeldatavalt 2030. aastal. Aastas toodaksid tuulikud ligikaudu 3,5 teravatt-tundi elektrit, mis teeb ligikaudu 40 protsenti Eesti aastasest elektritarbimisest.

Meretuulepark valmiks eeldatavalt

2030.

aastal.

Plaane Liivi lahte meretuuleparkide rajamiseks on välja käidud varemgi. Näiteks eelmise aasta lõpus kinnitas valitsus hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise, loomaks kolm meretuuleparki.

Suurimale, ligemale 180ruutkilomeetrisele maa-alale on tuuleparki plaaninud AS Eesti Energia. Liivi lahte, Kihnust lõunasse jäävale merealale kavandatakse 160 tuulikut kokku 1000megavatise võimsusega.

Koos 380megavatise võimsusega meretuulepargiga soovib OÜ Tuuletraal luua vesiviljelustaristu, kus hakatakse kasvatama rannakarpe. 76 tuulikuga park on kavas rajada rannikust umbes 30 kilomeetrit eemale, ala jääb nii Saaremaast, Kihnust kui Pärnu maakonna mandriosast 24–30 kilomeetri kaugusele. Merekaabelliin on kavandatud meretuulepargist suunaga Läänemaale, kuid taotleja kaalub ühendust ka Lätiga.

Seotud lood
30.07.2020 01.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto