Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2012/01/20/920628t1h8dd3.jpg)
Omavalitsustel on lootust saada tänavu riigilt teehoiuks oluliselt rohkem raha kui mullu.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud valitsuse korralduse eelnõu, millega riik eraldab omavalitsustele kohalike teede hoiuks tänavu üle 18,14 miljoni euro.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda tõdes, et majandussurutise eelse ajaga ei ole eraldise summa võrreldav, kuid seda on siiski 43 protsenti enam kui eelmisel aastal.
Pärnumaal saavad teehoiuks tänavu kõige suurema summa Pärnu linn, Saarde vald ja Vändra vald. Numbrid olid eile valitsuses veel kinnitamata.
Riigieelarves kohalike teede hoiuks ette nähtud raha jaotatakse kohalike maanteede ja tänavate pikkuse alusel. Tegemist on riigi toetusega peale omavalitsuste enda panuse, parandamaks liiklemisvõimalusi nii linnades kui maal.
Viimasel kahel lumerohkel talvel olid omavalitsused lumelükkamiseks ja teede korrashoiuks raha leidmisega suures hädas. Mõnel lõppes raha aasta paari esimese kuuga, abipalvetest eriti tolku ei olnud.
2010. aastal said Eesti omavalitsused riigilt teedehoiuks kokku 178 miljonit krooni. Sellele lisandus 15 miljonit krooni toetust valitsuse reservist lumekoristuse kulude katteks, tegelike kuludega võrreldes oli see piisk meres.
Saarde abivallavanem Andres Kukk kostis, et toetuse suurenemisest on rõõm kuulda, kuid tegelikke vajadusi see jätkuvalt ei kata.
“Kunagi võeti 70 protsenti maha, nüüd antakse 40 juurde, mis tähendab, et äravõetud summa on ikkagi väga suur,” märkis Kukk. Riigi eraldis on Saarde valla oma panusest teehoidu ligikaudu kuus korda suurem.
Väikest reservi on vald kogu aeg taskus hoidnud, sest kevadveed põhjustavad probleeme igal aastal. Ent täpsemaid plaane saab abivallavanema sõnade järgi teha alles siis, kui talv läbi.
“Eelmisel aastal ei saanud me peaaegu üldse teid parandada, olid ainult hädapärased auguremondid ja hööveldamised. Äkki sel aastal midagi saame, aga olulist efekti see number ei anna,” nentis Kukk.
Pidevas rahapuuduses on eelkõige jäänud ära kruusateedele uue katendi vedu, mida Kuke kuueaastase tööperioodi jooksul pole Saardes tehtud veerandilegi teedest. Tagajärjeks mudased lõigud, millest mullu suudeti parandada vaid ekstreemsemad.
Kõige rohkem kannatab selle tõttu elu hajaasustuses, kus on mõni majapidamine, vahemaad pikad ja liiklus hõre. “Paratamatult peame arvestama prioriteete selle järgi, kus on rohkem elanikke ja kus sõidavad koolibussid,” avaldas Kukk.
Riigi eraldised teedehoiuks
Are vald – 58 732 eurot
Audru vald – 77 104 eurot
Halinga vald – 48 911 eurot
Häädemeeste vald – 66 490 eurot
Kihnu vald – 12 393 eurot
Koonga vald – 44 699 eurot
Lavassaare vald – 10 707 eurot
Paikuse vald – 63 335 eurot
Saarde vald – 120 874 eurot
Sauga vald – 37 876 eurot
Surju vald – 21 668 eurot
Tahkuranna vald – 40 267 eurot
Tootsi vald – 13 428 eurot
Tori vald – 50 409 eurot
Tõstamaa vald – 62 017 eurot
Varbla vald – 44 343 eurot
Vändra vald – 77 180 eurot
Vändra alev – 44 288 eurot
Pärnu linn – 408 659 eurot
Sindi linn – 71 240 eurot
Andmed: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
