Koroonaviiruse sisaldus püsib suvepealinna reovees kõrge, Lihula oma langenud

Koroonaviiruse kogus on reovees hakanud veidi langema. Foto: Marianne Loorents

Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti suuremates linnades on hakanud koroonaviiruse kogus reovees veidi vähenema. Siiski on viirus üle Eesti laialt levinud, mistõttu reovesigi sisaldab seda endiselt palju ja kiiret olukorra leevenemist ei paista.

Reoveeuuringu kaardilt nähtub, et Pärnus, Kilingi-Nõmmes ja Vändras viitab koroonaviiruse kogus reovees viiruse laiemale levikule. Lihulast võetud proov aga näitab, et seal on viiruskandjate hulk võrreldes aprilli algusega langenud ja viiruse levik mõõdukas.

Reoveeseire 9. aprillil. Foto: Tartu ülikool

Uuringu juhi TÜ antimikroobsete ainete professor Tanel Tensoni sõnul on viiruse kogus reovees kasvanud nii suureks, et ilmselt püsivad näidud kõrgel veel mõnda aega, isegi kui praegu täheldatav kerge langus jätkub. “Koroonaviiruse sisaldus reovees hakkas kiiresti kasvama mullu novembri keskel. Sellele järgnes peagi hüppeline nakatunute arvu tõus. Kui võrdleme praegusi nakatunute arve ja reoveeanalüüside tulemusi toonastega, on meil ikka veel pikk tee käia, et uuesti sellelegi tasemele tagasi jõuda. Praegu on nakatunuid üle Eesti jätkuvalt väga palju, mistõttu tuleb nakkusest hoidumiseks olla kõikjal hoolas,” selgitas Tenson.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vajadust mööda samuti väiksemates asulates. Suuremate linnade proovid kajastavad ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi linna nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud suundumuse hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.