Piltuudis ⟩ Kogukonnatöö viis sihile: Vana-Pärnus loodust reostanud inimene andis end üles

Meelis Kalme
, reporter
Copy
Vana-Pärnu prügimüsteerium leidis lahenduse.
Vana-Pärnu prügimüsteerium leidis lahenduse. Foto: Erakogu

Kolmapäeval vahendas Pärnu Postimees, kuidas nädalavahetusel talgute korras puhtaks tehtud plats, kust esmapäeva hommikul prügi ära veeti, oli juba mõni tund hiljem taas reostatud. Süüdlane andis end kiirelt üles ja nüüdseks on prahtki minema viidud.

Laupäeval Vana-Pärnus toimunud talgute korraldaja Olav Karulini sõnutsi toimetasid vabatahtlikud Merekalda tänaval mäe juures umbes kolm tundi. Hõlbustamaks tööd, oli kohal mõni kaubik ja ATVgi. Tööd sai tehtud tublisti: prahti kogunes konteineritäis.

Kui esmaspäeva hommikul konteiner ära viidi, jäi platsile maha vaid oksahunnik. Paraku ei ­püsinud koht puhtana kuigi kaua. Juba õhtuks oli keegi leidnud, et just see on õige koht, kallamaks maha sõiduauto järelkäru jagu sodi. Esiti tundmatu kodanik oli hunnikusse ladunud muu hulgas mööblijuppe, kuhjaga paberit, esmapilgul vana laudaukse, aga ka näiteks eseme, mida vanasti kasutati seatapul, et loom jalgupidi üles riputada.

Karulin kehastus detektiiviks ja alustas süüdlase otsinguid. Tema ja teisedki kohalikud uurisid prügis leiduvaid niidiotsi, kaevuti sotsiaalmeediasse ja käidi mõnelegi uksele koputamas. Töö kandis vilja ja juba teisipäeval kell 12.05 laekus talle SMS: “Tere. Olen see inimene, kes sinna vanaka jaanitule platsile tulematerjali viis.”

Kolmapäeva õhtuks oli plats prügist puhas. Kohal käis konteinerauto, mis rämpsu peale pakkis, kaasa võeti osa oksahunnikustki, mis muidu põletada plaaniti. Kulud tasus reostaja.

Karulin ütles pärast prügivedu, et nõnda kiirelt lahenes probleem ainult tänu tugevale kogukonnale, sest kaasamõtlejaid ja aitajaid oli väga palju. Samuti märkis ta, et enne prügi avalikele aladele poetamist tasub mitu korda järele mõelda. Näiteks konkreetse juhtumi puhul pidi jäätmete kohaletooja prügiveo siiski kinni maksma. Peale selle anti andmed edasi linnavalitsusele, kes sellise teo eest võib karistada kuni 1200eurose trahviga.

Tõsi, säärasel moel reostatakse linnavalitsuse keskkonna ja heakorra peaspetsialisti Marve Virunurme sõnutsi eriti kevaditi endiselt üsna palju. Pahatihti juhtub sedagi, et kui puuduvad tunnistajad ja prügist ei leita teo toimepanijatele viitavaid esemeid, jäävadki juhtumid lahendamata. Kui praht vedeleb linnamaal, korraldab prügiveo linn, aga raha selleks tuleb lõppkokkuvõttes kaaslin­laste taskust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles