Ministeerium: Rail Balticu Pärnu trassi eelnõus on Natura hindamine puudulik (2)
Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei vasta Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamiseks vajaliku asukohavariantide aruande eelnõus toodud Natura-alade ekspertarvamus ministeeriumi poolt kooskõlastatud hindamise metoodikale ega juhendmaterjalidele.
Mullu juunis tühistas riigikohus Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu ligemale 45 kilomeetri pikkusel lõigul Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal keskkonnamõjude ebapiisava hindamise tõttu. Viga puudutas viie kilomeetri pikkust lõiku, kuid planeering tühistati selle lõiguga külgnevatel lõikudelgi, et vajadusel võimaldada uut trassivalikut, teatas toona rahandusministeerium.
Riigihaldusminister Jaak Aabi sõnutsi leidis kohus, et viga oli Luitemaa linnualal Natura eelhindamisega piirdumises, sest see võis mõjutada Rail Balticu raudtee trassivalikut.
Seetõttu alustati nende lõikude ulatuses alternatiivsete trassikoridoride asukohavalikust. Nüüdseks on tühistatud trassilõigu osas valminud täiendavate trassialternatiivide võrdlustulemuste aruande eelnõu, mis peaks andma selgituse trassikoridoride võrdlemise alustest, koondülevaate võrdlustulemustest võrdlusgruppide lõikes ning võrdlustulemuste alusel kujunenud soovituse eelistatud trassikoridori kulgemise kohta.
Keskkonnaministeerium leidis aga trassialternatiivide aruandes taas kord Natura hindamises mitu puudujääki. Näiteks ei vasta Reiu–Häädemeeste lõigu asukohavariantide Natura hindamise ekspertarvamus ministeeriumi hinnangul nende kooskõlastatud Natura hindamise metoodikale ega juhendmaterjalidele.
Ministeerium toob välja, et kuigi ekspertarvamuse sissejuhatuses on märgitud, et mitme trassialternatiivi kombinatsiooni korral tuleb kõigepealt kaaluda alternatiivide mõju Natura-alade kaitse-eesmärkide ja ala terviklikkuse säilimisele ning leida alternatiivid, mille puhul ebasoodne mõju Natura väärtustele on välistatud, ei ole dokumendis tehtud asjakohast hindamist, et selgitada välja, kas on olemas alternatiivid, mille puhul ebasoodne mõju Natura-alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud, sealhulgas leevendusmeetmete rakendamisel.
Samuti ei ole ministeeriumi väitel tehtud eelhindamist, et välja selgitada, millistele Natura 2000 aladele tuleb üldse teha asjakohane hindamine.
Peale selle tuleb vastavalt Euroopa Komisjoni Natura hindamise juhendmaterjalile mõju hinnata Natura-alade, mitte liigirühmade või elupaikade kaupa, nagu on tehtud mainitud dokumendis, kus ühtlasi on eri liigirühmi käsitletud erinevalt, mistõttu tuleb ministeeriumi sõnutsi dokumenti ühtlustada.
Ekspertarvamuses on ministeeriumi teatel muu hulgas leitud, et aruandes käsitletud Rail Balticu trassialternatiivide mõju Pärnu lahe ja Kabli linnukaitsealadele on äärmiselt vähetõenäoline ning seetõttu ei peetud vajalikuks nende suhtes Natura linnustiku mõjude asjakohast hindamist. Ministeerium toonitab aga, et asjakohast hindamist ei pea tegema vaid juhul, kui igasugune oluline ebasoodne mõju Natura 2000 aladele on välistatud.
Kokkuvõtlikult leiab ministeerium, et kuna trassikoridoride võrdlustulemustes on Natura 2000 alade suhtes toodud eelistused ekspertarvamuse põhjal, tuleb kõigepealt täiendada ja täpsustada ekspertarvamust ning selle alusel aruande eelnõugi.
Aruande eelnõu avalik väljapanek, mille raames keskkonnaministeerium oma märkused esitas, on maakonnaplaneeringu uuendamise esimene etapp. Pärast koostööd avalikkuse ja ametiasutustega võrdlustulemuste asjus ning nende täiendamist koostatakse planeeringulahendus eelistatud trassikoridorile. Paralleelselt planeeringu koostamisega korraldatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Trassialternatiivide võrdlustulemuste aruande eelnõu kohta sai ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada kuni esmaspäeva, 9. augustini. Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud, kus tutvustatakse ja arutatakse väljapaneku käigus laekunud ettepanekuid ja küsimusi. Arutelud toimuvad 7. septembril Pärnu keskraamatukogus, 9. septembril Kilingi-Nõmme klubis ja 11. septembril Uulu kultuuri- ja spordikeskuses.