Graafikust maas Rail Balticu eestvedajad tahavad tähtajaks avada Tallinna–Pärnu lõigu

Pärnu reisiterminali eskiis. Pärnu ja Ülemiste reisiterminali laienemine kergitab Rail Balticu maksumust eeldatavasti 49 miljoni euro võrra.  FOTO: eskiis

Riigikontrolli hinnangul on Rail Balticu (RB) kiirraudtee projekteerimistööd ja ehituseks vajalike maade omandamine algul seatud tähtajast aastaid maha jäänud.

Maade puhul on mahajäämus graafikust viis aastat ja  tänavu teise kvartali seisuga oli maid omandatud veidi üle veerandi plaanitust.

Riigikontroll nimetab vahekokkuvõttes RB elluviimise kohta veel, et eelarved on märkimisväärselt muutunud. Maa-ameti andmetest selgub, et maatehingute maksumus oli Pärnumaal, aga ka Rapla- ja Harjumaal kerkinud võrreldes 2014. aastaga, kui eelarvet koostati, 2020. aastaks üle poole.

Ei ole täit ülevaadet, kui palju ja milliseid maid tuleb RB ehitamise tarvis omandada, sest kavandatud teekoridori muudetakse. Pärnumaal eelprojekti aluseks olnud maakonnaplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud ja selles osas ei valmi põhiprojekt enne 2023. aastat.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et hilinemise valguses tuleks kogu Eesti puhul tööde ajakava üle vaadata. Majandus- ja taristuministergi tunnistas hiljuti, et RB ei saa tähtajaks valmis.

Riigikontrolli auditi toimingute ajal oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil endiselt plaanis raudtee 2026. aastaks valmis ehitada. Ühe lahendusena esitlesid projektiosalised riigikontrollile plaani võtta 2026. aastal raudtee kasutusele etappide kaupa, näiteks Tallinna–Pärnu lõik.

Viimati uuendati RB Eesti osa eelarvet 2018. aastal. Rail Baltic Estonia OÜ prognoos näitab, et nende vastutada rajatiste ehituses on näha kallinemist võrreldes nii algse rahastusleppe kui hiljem uuendatud eelarvega.

Eelarvet on paisutanud projektitegevuse laienemine ja üldine hinnatõus. Lisandunud kohalikud peatused suurendavad maksumust hinnanguliselt 16 miljoni euro jagu. Pärnu ja Ülemiste reisiterminali laienemine tõstab hinda eeldatavasti 49 miljoni euro võrra. 

Intervjuus rahvusringhäälingule on majandus- ja taristuminister hinnanud, et kiiraudtee Eesti osas võib eelarve puudujääk olla 300–500 miljonit eurot kuni aastani 2030.

Riigikontroll soovitas ministril ajakohastada RB eelarve ehituse tõenäolise valmimiseni. Minister aga vastas, et uus, täpsustatud hinnaprognoos plaanitakse koostada vaid aastani 2026, ehkki on ilmne, et projekt on selleks ajaks veel pooleli.

Auditi „Vahekokkuvõte Rail Balticu elluviimise kohta” eesmärk oli hinnata, kas riik omandab RB tarvis õiged kinnisasjad kokkulepitud tähtajaks; kas kinnisasjade omandamise kulud on välja selgitatud ja kuidas on projekti elluviimine püsinud seatud ajakavas ja eelarves.

Tallinnast Leedu-Poola piirini kulgeva raudtee pikkus on 870 kilomeetrit, millest Eesti territooriumile jääb 213 kilomeetrit. Eestis on kiirraudtee ehituseks vaja eraldada ligemale 1000 kinnisasja, millest 863 kuulub era- või munitsipaalomandisse.

RB läheb 2017. aastal koostatud tasuvusanalüüsi järgi maksma 5,79 miljardit eurot. 2018. aasta andmetel kulub sellest 1,58 miljardit raudtee väljaehitamiseks Eestis. Kolm Balti riiki sõlmisid 2017. aastal kokkuleppe, millega võtsid kohustuse ehitada RB valmis 2025. aastaks ja tagada selle kasutusvalmidus aastaks 2026. Kuni 85 projektist rahastab Euroopa Liit, ülejäänu tuleb Eestil, Lätil ja Leedul endal maksta.

15.10.2021 19.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto