N, 8.12.2022

Analüüs: uue koolimaja ehitamine Lihulasse tuleb vana vuntsimisest märksa odavam

Lauri Mutso
, Ajakirjanik
Analüüs: uue koolimaja ehitamine Lihulasse tuleb vana vuntsimisest märksa odavam
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lihula gümnaasiumi koolimaja on piisavalt vana ja väsinud, et kooli tarbeks on vaja midagi ette võtta – kas vana remontida või ehitada uus.
Lihula gümnaasiumi koolimaja on piisavalt vana ja väsinud, et kooli tarbeks on vaja midagi ette võtta – kas vana remontida või ehitada uus. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Kui varem arvas Lääneranna vallavalitsus, et Lihula gümnaasiumi olemasoleva hoone remontimine on mitu korda odavam kui uue ehitamine, selgus spetsialistide tehtud analüüsist nüüd hoopis vastupidine. Praegune vallavanem Andres Hirvela peab hinnangut kallutatuks.

Lihula gümnaasiumi maja on viletsas seisus. Peale silmanähtava väsinud välimuse on jahedamatel aegadel tunda läbi seinte ja akende vahelt vilisev külm tuul, sest hoone telliskivist seinad on soojustamata. Kohati kasvab akende ümber hallitus ja vanadest lekkivatest malmradiaatoritest sooja tagamiseks ei piisa, kohati ei lähe radiaatoriribid soojakski.

Kanalisatsioon majas pärineb ehitusajast ja on mitmel pool mõranenud. Kooliperele pole nägemata ummistused ega üleujutusedki. Kuigi elektrisüsteemi kilpide sisu on vahetatud, pärinevad paljud juhtmedki ehituse ajast. Pealegi ei ole maja korralikult ventileeritud.

Sealt tagant paistavad liiga palju välja uue maja soovijate kõrvad.

Andres Hirvela,

Lääneranna vallavanem

Tagatipuks on üle 3000ruutmeetrine maja kooliperele liiga suur ega vasta õpivajadustelegi. Osa ruume seisab kasutuseta ja toob vallale asjata kulu. Koolimaja soojusele kulub vallal ligemale 42 000 eurot aastas, elektrile 10 000 eurot.

Konsulteerimisettevõtte SMIG arvutuste kohaselt läheks vana koolimaja tänapäevastele nõuetele vastavaks vuntsimine vallale maksma pea neli miljonit eurot. Firma soovitab vallal ehitada vana maja asemele hoopis uue ja poole väiksema.

Arvutuste kohasel maksaks uus koolimaja 2,5 miljonit eurot. Ruutmeerite arv väheneks 1700 ruutmeerini ning ülalpidamiskuludki kahaneksid mitu korda. Energiatarbimine väheneks kolmekordselt ja vallal kuluks soojusenergiale varasema 42 000 euro asemel 14 000 eurot aastas. Kokkuhoid: 28 000 eurot aastas.

Kooli direktor Siret Kesküla on juba varem uue maja ehitust pooldanud.
Kooli direktor Siret Kesküla on juba varem uue maja ehitust pooldanud. Foto: Christin Mäemets

Lihula gümnaasiumile uue hoone ehitamist pooldab praegu võimuliitu moodustav Lääneranna valimisliit. “Me oleme olnud alguses peale selgel seisukohal – ilma tellitud ekspertiisitagi –, et uue koolimaja ehitusega tuleb alustada esimesel võimalusel,” sõnas valimisliitu esindav Armand Reinmaa. Uue koolimaja ehitus on kirjutatud nende valimisprogrammigi.

Koolimajaga seonduv on üks esimesi asju, mille üle valla uus volikogu aru hakkab pidama.

Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla on juba varem välja öelnud, et kool vajab uut maja, mistõttu tal on hea meel, et valla tellitud analüüs seda kinnitab. Ta loodab, et valla poolt tuleb roheline tuli. “Ega see minu otsus ole, aga kui need faktid sinna kõrvale panna, ei näe ma põhjust, miks me ei peaks uut maja saama,” ütles Kesküla.

Vallavanem Andres Hirvela leiab, et valminud analüüs on kallutatud.
Vallavanem Andres Hirvela leiab, et valminud analüüs on kallutatud. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Neli kuud tagasi, juuni alguses, saatis kooli hoolekogu valla juhtkonnale kirja, milles palus just vana hoone halva seisukorra tõttu vallalt uut hoonet. Tollal pooldas vallavanem Andres Hirvela pigem vana maja renoveerimist. Hirvela lubas küll ära oodata spetsialistide analüüsi tulemused, kuid oletas, et uus maja vajaks kolm-neli miljonit eurot rohkem kui vana remontimine. Nüüd valminud analüüsi suhtes on Hirvela aga skeptiline. “Sealt tagant paistavad liiga palju välja uue maja soovijate kõrvad,” sõnas Hirvela. Ta põhjendas, et analüüsis ei ole piisavalt keskendutud vana maja probleemidele ja nende parandamise maksumusele. “Ma ei palunud neil otsustada, milline on parem, vaid anda teada, kui kaua see maja kestab. Siis teaks, kas jääb järele osa majast, kuna tuhat ruutmeetrit pinda on üle, või võtta see üldse maha,” ütles Hirvela. Tema sõnutsi olid vallal juba eelnevalt olemas vana maja analüüsid, kui palju läheks maksma selle nõuetekohane renoveerimine. Hirvela nentis, et tema arvamusest hoolimata ei ole vallajuhid analüüsi veel arutanud ja seisukohta on vara võtta.

Märksõnad
Tagasi üles