Massiivne inseneripuudus pärsib tööstuse arengut

Tõnu Lelumees leiab, et Eesti võiks võtta eeskuju Hollandist ja hakata loodusaineid mänguliselt õpetama juba lasteaias. Foto: Remo Tõnismäe

Eesti riik seisab silmitsi suure probleemiga: siinsetel ettevõtetel jääb massiliselt puudu nii inseneridest kui oskustöölistest. Puudujääk pidurdab ekspordi kasvu, riigil jääb tööstuselt saamata potentsiaalne maksutulu ja firmadel libisevad käest suured võimalused.

Suve alguses tööstuse digitaliseerimise konverentsil väitis Eesti masinatööstuse liidu nõukogu liige ja tehnoloogia arenduskeskuse IMECC juhataja Tõnu Lelumees, et isegi kui me paneksime kõik üliõpilased inseneriks õppima, ei jaguks neid riigis ikka.

​Sama tõdeb Lelumees ka praegu, osundades SA Kutsekoja tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA raportile 2020. aastal, mis järeldas, et Eestis on puudu kaks kolmandikku inseneridest. 2020. aastal töötas riigis 5560 inseneri. “OSKA raport oli väga hea tõestus, aga need probleemid olid tööstuses tükk maad enne seda, kui raportiga alustati,” sõnas Lelumees. Ainuüksi infotehnoloogias (IT) jääb Eestil praegu vajaka üle 30 000 inseneri ja töötlev tööstus on Lelumehe väitel samas seisus, kui mitte hullemas, kuna IT on muude tööstusharudega võrreldes suhteliselt populaarne.