:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/04/14/14484942t1hd493.jpg)
Riik on algusest peale öelnud, et on väga oluline, et sõjapõgenikest lapsed suunatakse eelkõige eestikeelsesse haridussüsteemi, kinnitas haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond) sel nädalal riigikogulaste küsimustele vastates.
Minister põgenike lastest: oluline, et nad oleksid eestikeelses haridussüsteemis (8)
"Kas tehakse ja mida tehakse, et kohalikud omavalitsused ei suunaks õpilasi venekeelsetesse koolidesse? Kas valitsus kasutab teatud mehhanisme või laseb asjal sündida omavalitsuste tahte järgi?" uuris riigikogulane Üllar Saaremäe (Isamaa) Kersnalt.
Ministri arvates ei tohiks vene keeles õppijate osakaalul lasta kasvada üle 20 protsendi ja see piir ongi juba käes. 67,6 protsenti põgenike lastest on läinud eestikeelsesse kooli või lasteaeda, 20,3 protsenti venekeelsetesse, 11,5 protsenti keelekümblusmetoodikal põhinevatesse lasteaedadesse ja koolidesse ning 17 last ehk 0,6 protsenti on läinud ingliskeelsesse haridusse.
/nginx/o/2022/04/14/14484944t1h08dc.png)
"On hästi oluline, et lapsed oleksid eestikeelses haridussüsteemis, et nad võimalikult kiirelt omandaksid eesti keele. Tegelikult täna koolidega suheldes ütlevad need eestikeelsed koolid ja lasteaiad, kuhu lapsed on jõudnud, et lapsed sulanduvad väga kiiresti, juba õpivad kenasti eesti keelt ja saavad hakkama," kinnitas Kersna. Ta selgitas, et õppekeele valib lapsele lapsevanem ning kui lapsevanem ütleb, et ta tahab, et tema laps läheks venekeelsesse haridussüsteemi, peab kohalik omavalitsus võimalusel seda kohta pakkuma.
"Meil on küll üksikuid juhtumeid, kus lapsevanemad ütlevad, et meie tahtsime eestikeelsesse, aga meid suunati siiski venekeelsesse. Haridusministeerium on nendele juhtumitele reageerinud ja oleme suutnud need lahendada ja lapsed on saanud eestikeelsesse haridusse," selgitas minister.
Pärnu suunas põgenike lapsed esmalt keelekümbluskooli
/nginx/o/2022/04/14/14484943t1h04bd.jpg)
Läinud kuul alustasid Pärnus kooliteed esimesed Ukraina sõjapõgenike lapsed. Pärnu linn suunas nad esimese hooga pea kõik Tammsaare kooli – varem venekeelne kool, nüüd keelekümbluskool. Linnavalitsus põhjendas, et pered ise soovisid seda.
Keelekümbluskool tähendab, et seal õpitakse vähemalt poolt aineist eesti keeles ning sihiks on anda võrdselt head oskused nii vene kui eesti keeles.
Märtsi lõpus teatas omavalitsus, et Tammsaare kooli põgenike lapsed enam ei mahu ning neid hakati jaotama eestikeelsetessegi õppeasutustesse.
Pärnu linn on ka teada andnud, et koolides sõjapõgenikest eraldi klasse ei moodustata. Õpilased kohanevad, õpivad eesti keelt ja tutvuvad huvihariduse võimalustega. (PP)
Kersna avaldas ka, et on kolm korda kohtunud Ukraina haridusministriga, kellel on põgenike lastega seonduvalt väga selged soovid.
"Esiteks on ta öelnud, et palun lubage, võimaldage meie lastel osaleda Ukraina riigi loodud distantsõppe platvormil ukrainakeelses õppes. On palutud, et me kaasaksime Ukraina sõjapõgenikest haridustöötajaid meie haridussüsteemi, et me pakuksime lastele psühholoogilist tuge ja et oleks võimalus õppida ukraina keelt ja kultuuri," vahendas Kersna.
Ukraina riigi korraldatud distantsõppe platvormiga on liitunud 10 500 sealset kooli ning osa Eestisse jõudnud lastest osalevadki selle kaudu oma kooli õppetöös. Kui palju neid täpselt on, polnud Kersnal ülevaadet. Siiski ei pidanud ta seda kestlikuks lahenduseks.
"Sügisest küll ei saa enam leppida sellega, et lapsed on kusagil hotellides või ajutistel elamispindadel ja siis seal ainult distantsõppe platvormil. Neid on vaja saada välja teistega suhtlema ja tänagi on need koolid, kes on juba Ukraina sõjapõgenike lapsi vastu võtnud, väga kenasti selle distantsõppe integreerinud õppesse. Neil on eraldi planeeritud tunniplaani aeg, kus nad on oma distantsõppel, ja ülejäänud ajal on kaasatud teiste lastega ühistesse tegevustesse," rääkis minister.