Pärnu põgenikekeskusest saab infopunkt

Infopunktis jagatakse esmast teavet Eestisse jäämise ja siit edasi sõitmise kohta, samuti saavad infopunkti töötajad aidata lühiajaliselt majutada neid sõjapõgenikke, kes vajavad vältimatut abi, sealhulgas Eestist edasi liikuda soovijaid. Foto: Urmas Luik

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) lõpetab tänasest massilise sisserände hädaolukorraplaani täitmise ja sõjapõgenike abistamise juhi roll läheb tagasi sotsiaalkindlustusametile (SKA). Seega saab Pärnu põgenikekeskusest infopunkt ja ajutise kaitse taotlejad jõuavad taas Tammsaare puiestee sisejulgeolekumajja.

Hädaolukorra lahendamise juhi, PPA peadirektori Elmar Vaheri kinnitusel on Eesti eesmärk sõja esimesest päevast olnud aidata Ukraina sõjapõgenikke parimal viisil.

“Olime esimest korda olukorras, kus riiki saabus iga päev tuhandeid põgenikke. Otsus lahendada seda kriisi ühtse juhtimise all oli õige,” lausus Vaher.

Märtsi alguses, kui PPA juurde moodustati ühendstaap, jõudis Eestisse nädalas umbes 13 000 sõjapõgenikku. Viimasel kahel nädalal on neid siia tulnud 3500–3700, kellest üle poole liigub edasi mujale Euroopa Liitu.

Vaher selgitas, et kriis ei ole läbi ja nüüd peab riik keskenduma pagulaste pikaajalisele majutusele ja Eesti ühiskonda lõimimisele. Neis ülesannetes on suurem roll sotsiaalministeeriumil. Aga kõik asutused, mis seni on pingutanud sõjapõgenike vastu võttes, jätkavad selle nimel koostööd.

PPA rolliks jääb edaspidi abistada pagulasi piiril ja menetleda PPA teenindussaalides ajutise kaitse taorlusi. Põgeniketeemalist kriisijuhtimist koordineerib jätkuvalt siseministeerium.

Arvestades, et Eestis on üle 37 000 sõjapõgeniku, peab meie fookus edaspidi minema vastuvõtmiselt siin olevate inimeste toetamisele.

Jako Salla, sotsiaalkindlustusameti peadirektori kohusetäitja

SKA juhtis ka hädaolukorra lahendamise ühendstaabis sotsiaalkaitserühma, mis korraldas põgenike majutamist ja psühhosotsiaalset tuge, samuti sotsiaalteenuste ja -toetuste kättesaadavust. Sama tööga jätkatakse pärast hädaolukorra lõppu.

“Seadsime endale kriisi esimestest päevadest eesmärgi, et mitte ükski Eestisse jõudnud abivajav sõjapõgenik ei jääks peavarjuta. Seda eesmärki oleme edukalt täitnud ja täidame pühendunult edaspidigi,” kinnitas SKA peadirektori kohusetäitja Jako Salla. “Arvestades, et Eestis on üle 37 000 sõjapõgeniku, peab meie fookus edaspidi minema vastuvõtmiselt siin olevate inimeste toetamisele.”

Suurim muudatus on seotud vastuvõtupunktidega, mille asemel alustavad tööd SKA infopunktid Tallinna bussijaamas, senistes Tartu ja Pärnu vastuvõtupunktis ja Narvas. Infopunktis jagatakse esmast teavet Eestisse jäämise ja siit edasi sõitmise kohta, samuti saavad infopunkti töötajad aidata lühiajaliselt majutada neid sõjapõgenikke, kes vajavad vältimatut abi, sealhulgas Eestist edasi liikuda soovijaid.

Ajutise kaitse taotlusi menetleb PPA edasi oma teenindussaalides, kus selleks on eraldi töötajad. Kui ajutise kaitse saanud või taotlenud põgenik vajab majutust, suunatakse ta edaspidigi lühiajaliselt SKA majutuskohta.

Massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani võttis PPA kasutusele 11. märtsil ja lõi ühendstaabi, kuhu peale PPA ja SKA kuulusid veel näiteks päästeameti, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Kaitseliidu, maksu- ja tolliameti, sotsiaalministeeriumi ja terviseameti esindajad.