Lääne regioon läheb ühele hädaabinumbrile üle viimasena

Häirekeskuse Lääne keskuse päästekorraldaja Devy Berg võtab 2014. aasta 1. märtsist alates vastu nii hädaabinumbritele 110 kui 112 tulnud kõned. Praegu menetleb häirekeskuse Lääne keskus vaid numbrile 112 tehtud kõnesid. Foto: Urmas Luik

Lähiaastatel lähevad nii politsei, kiirabi kui pääste hädaabikõned üle ühisele hädaabinumbrile 112.

Selle sammuga tahab riik vältida olukordi, kus abivajajad ei tea, kas valida hädaabinumbrit 110 või 112.

Üleminekuks ühtsele hädaabinumbrile alustavad juba homsest ehk 1. märtsist 110 ja 112 kõnede vastuvõtmist häirekeskuse Jõhvi päästekorraldajad. 2013. aastal lähevad ühisnumbrile üle Tallinn ja Tartu ning Pärnuni jõuab üleminekujärg aastal 2014.

Kuni 2014. aasta 1. novembrini töötavad hädaabinumbrid 112 ja 110 paralleelselt.

Häirekeskuse kommunikatsioonijuht Edvi Freiberg rõhutas, et ka novembrist 2014 hädaabinumbrit 110 ei suleta, vaid see jääb avatuks.

“Numbril 110 tehtud kõned suunatakse automaatselt numbrile 112. Seega pole põhjust karta, et pärast ühtsele hädaabinumbrile üleminekut jäävad 110-le helistanud abita,” selgitas Freiberg.

Hädaabinumber 112 on universaalne, sest sellel saab helistada kõigis Euroopa Liidu riikides. Üks ja ühine number hoiab ära olukorrad, kus abivajajad ei suuda kriitilises situatsioonis otsustada, milliselt numbrilt konkreetse juhtumi puhul abi kutsuda.

“Kui liiklusõnnetuses ei ole inimesed viga saanud, pole kiirabi vaja, ent kui samas õnnetuses on maha valgunud õli, on kindlasti tarvis päästjaid. Sellised nüansid ei jää tavakodanikule meelde,” tõi Freiberg näite.

Pahatihti on hättasattunud endast nii väljas, et ei suuda kahe numbri vahel valida ega otsust langetada. Nõnda jõuab sageli tavalise plekimõlkimise teade 112-le ja raskete tagajärgedega avarii teade 110-le.

Kommunikatsioonijuht tõdes, et ühe hädaabinumbri korral ei pea inimesed kaaluma, kuhu ja miks just sellel numbril kiiret reageerimist nõudva olukorra puhul kõne võtta. “Seda kinnitab siseministeeriumi tellitud „Hädaabikõnede teenindamisega rahulolu uuring 2008“,” sõnas Freiberg, “kus 85 protsenti küsitletutest leidis, et politsei, päästeteenistus, kiirabi ja merepääste peaksid olema kättesaadavad samalt telefoninumbrilt.”

Seega muutub mitme abiosutaja sekkumist vajavate juhtumite lahendamine senisest kiiremaks ja koostöö operatiivsemaks, sest kõik õnnetuse kohta infot edastavad inimesed töötavad samas ruumis.

Lõplik üleminek 112-le toimub 2014. aasta lõpuks ehk siis, kui kõigis neljas regioonis (Lõuna, Põhi, Ida, Lääs) on valminud hädaabinumbril 112 tulevate kutsete vastuvõtmiseks uus töökeskkond. Praegu võetakse 112 ja 110 kõnesid vastu kahes eri saalis kõigis regioonides: Pärnus, Tallinnas, Jõhvis, Lõuna-Eestis aga Tartus ja Elvas. Ühisele numbrile üleminekuga ehitatakse häirekeskuse nelja regionaalsesse keskusesse spetsiaalselt hädaabikõnede menetlemiseks mõeldud töösaalid.

Ühtlasi tähendab muudatus 112 kõnedele vastavate häirekeskuse päästekorraldajate arvu suurenemist, sest häirekeskus võtab 110 kõnede teenindamisega üle praegu politsei juhtimiskeskustes hädaabikõnedele vastajad.

 

Üleminek ühele hädaabinumbrile 112

1. märtsist 2012 lähevad Ida prefektuuri 110 tehtud hädaabikõned üle häirekeskuse Ida keskusele.

1. märtsist 2013 lähevad Põhja ja Lõuna prefektuuri numbril 110 tulnud hädaabikõned üle häirekeskuse Põhja ja Lõuna keskusele.

1. märtsist 2014 lähevad Lääne prefektuuri numbril 110 tulnud kõned üle häirekeskuse Lääne keskusele.

Kuni 2014. aasta 1. novembrini toimivad kogu Eestis paralleelselt nii 110 kui 112, alates 1. novembrist 2014 aga üks hädaabinumber – 112.

110 jääb määramata ajaks avatuks, sellel tehtud kõned suunatakse automaatselt numbrile 112.

Andmed: häirekeskus