Kalapüügi mahu kokkuleppele eelnes äge diskussioon

Kalapüügi mahu kokkulepe tagab kaluritele püügivõimalused järgmiselgi aastal. Foto: Urmas Luik

Eile õhtul löödi Luksemburgis lukku Läänemere järgmise aasta kilu, räime, tursa ja lõhe kvoodid.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul saab Eesti kokkuvõttes tulemustega rahule jääda. “Eesti seisis selle eest, et kilu kvoot saaks nii suur, kui teadussoovitus seda maksimaalselt võimaldab,” lausus Eesti kalurite huve esindanud keskkonnaminister Madis Kallas.

Euroopa Komisjoni algne kilukvoodi ettepanek nägi ette lausa 20protsendist kärbet, millest läbirääkimiste käigus kujunes 11 protsenti. Kui Liivi lahe kvoodi muutuse üle vaidlust ei olnud, sest see järgis täpselt teadussoovituse taset (neli protsenti väiksem), siis avaosa räimekvoodi üle käis nõukogu kohtumise eelsel õhtul äge diskussioon Baltfishis ehk piirkondlikus ühenduses. Seal saavutatud kokkulepe nõudis poliitilist sekkumist ja paindlikkust eri pooltelt kuni ministrite konsultatsioonideni välja. Kokku lepiti 32protsendises kvooditõusus võrreldes käesoleva aastaga.

Läänemere kalavaru on madalseisus, seetõttu on ka 2023. aastal tursa ja lõhe sihtpüük keelatud. “Kui turska meie kalurid praegu ei püüa, siis lõhe on rannapüügis siiski sage ja oluline kalaliik. Seepärast oli Eestile tähtis säilitada kaaspüügivõimalus Läänemere avaosas ja vähemalt samal tasemel kvoot Soome lahes,” rääkis keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.

Tuusi sõnutsi ei ole Eesti täielikult rahul lõhe harrastuspüügi liiga keeruka korraldusega ja lepiti kokku lisaandmete kogumise suhtes, et nende põhjal üle vaadata senine korraldus.

Eesti kvoodid 2023. aastal

Kilu 25 670 t

Avaosa räim 7950 t

Liivi lahe räim 21 078 t

Soome lahe lõhe 969 tk

Avaosa lõhe 1344 tk