/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2012/03/21/1020536t1h2d98.jpg)
Maranal käib teist nädalat kevadkülv, männi- ja kuuseseemned hakkavad AS Eesti Metsataime kasvuhoonete kuplite all muruna rohetama jürikuu keskel.
Maranal algas kevadkülv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks kevadeks on valmis saanud kaks kasvuhoonet, aasta lõpuks lisandub veel kaks. Nii et kokku kõrgub Uulu–Valga maanteest paarsada meetrit eemal metsatuka varjus siis juba kümme kuplialust, millest igaüks mahutab taimedest istutatavasse metsa ümberarvestatuna 170 hektarit kuusikut või männikut.
“Aastas kasvatame RMK tellimusel üle seitsme ja poole miljoni taime, tänavune tootmismaht on ligi miljoni võrra suurem,” rääkis Eesti Metsataime juhataja Tõnu Reim, kes 15. märtsil võinuks tähistada ettevõtte 10. aastapäeva.
Suletud juurekasvuga taimede tootmismahu suurendamiseks investeerib Eesti Metsataim ligemale kolm miljonit eurot, et 2015. aastaks jõuda topeltmahu ehk 12 miljoni taime kasvatamiseni aastas.
Sellise rahastuse tagamiseks suurendas RMK (riigimetsa majandamise keskus) kui Eesti Vabariigile kuuluvate 70 protsendi aktsiate valitseja oma aktsiakapitali 600 000 euro võrra. Ülejäänud aktsiad kuuluvad Soome riigimetsade valitsejale Metsahallitusele. Selle tütarettevõte OY Fin Forelia vajab kümme protsenti Marana metsataimedest.
Umbkaudu miljon pooleaastast kuusetaime sõidab juulis-augustis 40 kilomeetri kaugusele RMK Reiu taimlasse. Aasta kasvavad need seal põllul ja seejärel istutatakse raiesmikele.
“Näiteks Lätis kutsutakse selliseid pott-pluss-põld-tüüpi taimi parendatud juurekasvuga taimedeks, sest ühendades poti- ja põllutehnoloogia parimad osad, saadakse suuremad, suhteliselt kitsa juurekasvuga kuusetaimed,” selgitas Reim lõunanaabrite tehnoloogiat.
RMK vajab metsauuenduse tegevuskava järgi ületuleval aastal lisaks viit ja poolt miljonit suletud juurekasvuga metsataime, sest raiemahu kasv tähendab suuremal hulgal hektareid, mida taasmetsastada. Keskmine uuendamist nõudvate raiesmike pindala riigimetsades on 8500 hektarit aastas.
Kevadkülviks on puuseemned toodud Kullega käbikuivatist ja tootmishoones teeb ülitäpse töö kasvuturbaseguga täidetud pottidesse automaat, mis inimkäe abita siiski veel hakkama ei saa.
Saarde vallas Maranal sirgunud suletud juurekasvuga männitaimed saab metsa istutada aasta pärast külvamist, kuusetaimed sobivad RMK metsadesse paariaastasena. Soome, Rootsi ja meie kodumaa erametsad küsivad aastasi okaspuutaimi. Vähesel hulgal külvatud kask sobib istutada aastasena.