:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/10/28/15684892t1h0cf7.jpg)
Tänavu registreeriti Eesti vetes 6324 hallhüljest, mis tähistab rekordit riiklikus seires. Kui Eestis on hüljeste arvukus paranenud juba 20 aastat, siis Liivi lahes viimased viis aastat.
Keskkonnaagentuuri partner riiklikus seires on merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi. Tema hinnangul on viimasel paarikümnel aastal hallhüljeste arvukus püsivalt tõusnud. Mõnel aastal põhjustas madalamaid loendustulemusi Jussi hinnangul loenduse nurjumine ilmastikuolude tõttu.
Seire käigus jälgitakse pikemaajalist trendi. Tegelik arvukuse muutumine ja selle kiirus paistab välja viie kuni seitsme järjestikuse aasta loendustulemusi võrreldes. "Eesti hallhülged on osa Läänemere populatsioonist, mille arvukus on tõusev. Eriti kiiresti kasvab loomade arvukus Soome lahes, Liivi lahes on seis stabiilsem," selgitas hülgeuurija seninägematut tulemust. "Me veel ei tea, kas oleme juba populatsiooni lae lähedal või mitte."
Liivi lahe selle aasta loenduse tulemused olid suuremad kui varasematel aastatel. Seda mõjutavad eelkõige merevee tasemest tingitud madalike hulk ja hüljeste kogumite liikumine nende vahel.
Ivar Jüssi, hülgeuurija
Küsimusele, miks Liivi lahe asukate arvukus ei kasva, vastas hülgeuurija Ivar Jüssi, et Liivi lahe hallhüljeste lesilates tehtud viimase viie aasta loendustel on nende arvukus liikunud siiski tõusvas joones. "Nagu ka terves Läänemere ruumis. Näiteks Liivi lahe selle aasta loenduse tulemused olid suuremad kui varasematel aastatel. Seda mõjutavad eelkõige merevee tasemest tingitud madalike hulk ja hüljeste kogumite liikumine nende vahel," selgitas ta.
:format(webp)/nginx/o/2023/10/28/15684893t1h4946.jpg)
Kui Läänemere Soome ja Rootsi vetes on hallhülgele jahti peetud juba aastaid, siis Eestis ei saanud seda teha isendite populatsiooni madalseisu tõttu 2015. aastani.
Hülgeekspert toonitas, et kihnlaste küttimine Liivi lahe hallhüljeste arvukust ilmselt ei mõjuta, kuna küttimismahud on väikesed. "Hülged on väga liikuvad ja need loomad, kelle kihnlased kätte saavad, on need, kes parasjagu nende laskeulatuses on. Ja neid on võrreldes muude aladega Saaremaa rannikul tõepoolest vähe," rääkis Jüssi.
/nginx/o/2023/10/28/15684896t1h0ca6.png)
Hallhülgeid loendatakse karvavahetusperioodil maist juunini, mil loomad on enamasti lesilates. Iga-aastase loenduse eesmärk on hinnata hallhüljeste arvukust ja selle pikaajalisi muutusi. Kõiki umbes paarikümmet lesilat kontrollitakse lennuloenduste käigus kaks-kolm korda. "Kohtade täpne arv võib sõltuvalt veetasemest muutuda," täpsustas Jüssi.
2004. aastast sai karvakalast teise kategooria kaitsealune liik. 2010. aastal arvati nad kolmandasse kaitsekategooriasse, kuna rakendatud kaitseabinõude abil hallhüljeste arvukus suurenes ja liik polnud enam hävimisohus. 2006. aastal võeti kaitse alla osa hallhülge püsielupaiku Harju, Saare ja Hiiumaa maakonnas.
