Lugeja küsib ⟩ Kas riigifirma nimemuutus võõrapäraseks on seaduslik?

Riigile kuuluv Eesti Energia koondab klienditeeninduse ja energiateenustega seotud teadmised ja tegevuse kontserni ühte ettevõttesse Enefiti kaubamärgi alla. Muudatuse siht on pakkuda paremat kliendikogemust. Foto: Tairo Lutter

Pärnumaa elaniku virtuaalsesse postkasti potsatas kiri, milles riigifirma annab teada, et viib ellu olulise muudatuse ja uuest aastast on adressaadi energiapartneriks Eesti Energia asemel selle tütarfirma Enefit. Põhjuseks tõi energiahiid, et võõrapäraselt kõlava nimega ollakse tuntud rahvusvaheliselt. Pärnu Postimehe lugeja küsib, kas eestikeelse nime üle parda heitmine on seadusega kooskõlas.

Vastab keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk:

Keeleseadus ei reguleeri äriühingu nime keelt, äriseadustik sätestab, et ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. See nõue on uue nime puhul täidetud.

Loomulikult oleks kena, kui riigifirmal oleks eestikeelne nimi, kuid seadustega ei ole Eesti Energia nimetamine Enefitiks vastuolus.

“Eesti keele arengukava 2021–2035” seab ülesande sõnastada äri- ja ettevõttenime hea tava, et kindlustada eesti keele staatust ja parandada selle mainet ning edendada eestipäraste äri- ja ettevõttenimede moodustamist ja kasutamist. Kuid hea tava järgimine ei ole kohustuslik, vaid soovituslik.

Keeleamet on välja pakkunud ka äri- ja ettevõttenime hea tava esialgse sõnastuse, mida võiksid järgida nii riigiettevõtted kui ka muud Eestis tegutsevad äriühingud.

Riik võiks oma äriühingute nimevalikul näidata head eeskuju. Suur osa riigifirmadest kannabki ilusat eestikeelset nime, näiteks AS Eesti Loots, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, AS Eesti Raudtee, AS Tallinna Lennujaam, Riigi Kinnisvara AS ja AS Eesti Loto.

Kuid riigi äriühingute hulgas on ka võõrkeelse või võõrapärase nimega ettevõtteid nagu AS Operail, OÜ Rail Baltic Estonia, AS Nordic Aviation Group.

Nagu öeldud, ei ole need nimed seadustega vastuolus, kuid eesti keelest hoolivates inimestes tekitavad loomulikult küsimusi.