Tänavune projekt “Elurikas Tori vald” algas sel nädalavahetusel lindude pesakastide meisterdamise töötoaga.
Pesakaste olid teiste seas meisterdama tulnud Liina ja Riko, kes valmistasid neid esimest korda. Liina sõnutsi ei tea nad veel täpset kohta, kuhu pesakasti üles panevad. “Eks me natuke mõtleme,” sõnas ta.
/nginx/o/2024/03/03/15925322t1hfa36.jpg)
Töötuba eest vedanud ornitoloog Margus Ots rääkis, et nad meisterdasid koos huvilistega pesakaste väiksematele linnuliikidele: rasva- ja sinitihastele, must-kärbsenäppidele, põldvarblastele ning puukoristajatele. Selleks kasutati kuiva kuuselauda, et kastid saaks tugevad ja vastupidavad.
Otsa kinnitusel ei ole pesaava kuju linnule kuigi oluline. Kui ümmarguse ava tegemiseks tööriistu käepärast ei ole, võib esikülje ülaserva saagida kolme- või nelinurkse ava. Väiksemate lindude lennuava läbimõõt võiks olla ligikaudu kolm sentimeetrit. “Kuldnoka pesakast on aga tublisti suurem ja ava läbimõõt võiks sellel olla viis sentimeetrit,” lisas ta.
/nginx/o/2024/03/03/15925323t1h4fd2.jpg)
Pesakaste rüüstavad peamiselt kassid, nugised ja oravad. Seetõttu ei soovita Ots panna pesakastile istumispulka, sest linnud seda ei vaja, aga kassidele ja muudele röövloomadele on see hea toetuspunkt.
Kui kõrgele pesakast paigaldatakse, ei ole lindudele eriti oluline, sest ka looduslikud pesaõõnsused asuvad eri kõrgustel. Tihaste pesakastid võib üles panna näiteks paari–kolme meetri ja kuldnoka pesakastid nelja–viie meetri kõrgusele.
Kuldnoka pesakast on aga tublisti suurem ja ava läbimõõt võiks sellel olla viis sentimeetrit.
Margus Ots, ornitoloog
Tori valla keskkonnanõunik Kärt Linder lausus, et pesakastide meisterdamine ja nende paigaldamine on üks lihtsamaid ja levinumaid viise oma aia, aga miks mitte ka kodulähedase pargi või metsatuka elurikkust hoida ja suurendada.
Linderi väitel on noortes puudes või inimmõjuga maastikel (majandusmetsad, kultuurmaastikud) pesaks sobivaid õõnsusi vähemaks jäänud, mistõttu aitab pesakasti paigaldamine traditsiooniliselt puuõõntes pesitsejate liigirikkusele ja asustustihedusele kaasa. “Peale selle eelistab mõni linnuliik pesakasti puuõõnsusele, kuna õõnsustele pääsevad rüüstajad kergemini ligi,” lausus ta.
/nginx/o/2024/03/03/15925319t1hbe88.jpg)
Töötoas valminud pesakasti sai iga meisterdaja kaasa võtta, et see hiljem sobivasse kohta üles panna. “Elurikka keskkonna säilimine sõltub just meie endi tegudest, igaüks saab loodust kaitsta ja iga hoov võib olla looduskaitseala. Pesakasti paigaldamine on väike, aga ääretult oluline samm, mis aitab kaasa liikide ja nende elupaikade säilimisele,” selgitas ta.
Pesakasti paigaldamine on väike, aga ääretult oluline samm, mis aitab kaasa liikide ja nende elupaikade säilimisele.
Kärt Linder, Tori valla keskkonnanõunik
Linderi ütlust mööda näitasid eelmisel aastal projekti “Elurikas Tori vald“ käigus korraldatud koolitused ja nende tagasiside, et kogukonnale meeldib selline õppimisviis, niisiis võeti eesmärgiks projektiga jätkata. “Looduskeskkonna kui meie valla ja piirkonna olulise tugevuse väärtustamine algab igast vallaelanikust. Igakülgne elanike koolitamine on oluline, sest niiviisi on võimalik muuta ka elanike senist käitumismustrit,” lausus ta.
/nginx/o/2024/03/03/15925320t1h5e11.jpg)
Sel aastal toimuvad koolitused nii loengute, matkade kui ka töötubadena. Kavas on näiteks koolitused, mis annavad põhiteadmised, kuidas käituda looduses säästlikult ja koduaias loodusteadlikult. Järgmiste koolituste toimumise infot jagab vald oma kodulehel.