Võsavillemid võivad kergemalt hingata: jahile tõmmati selleks korraks joon alla

Kui mullu kütiti Pärnumaal 22 hunti, siis tänavu lasti üks susi vähem. Foto: Marko Saarm

Novembrist veebruari lõpuni väldanud hundijahi hooajal lasus jahimeestel kohustus Eestis küttida 164 hunti. Tegelikkuses lasti  20 võsavillemit vähem. Võrdluseks: eelmisel jahihooajal kütiti 124 hunti.

Kõige rohkem hunte lasti Pärnumaal, kus kütiti 21 isendit. 20 sutt tabati Järva- ja 17 Harjumaal. Teistest vähem lasti hallivatimehi Valga- (neli) ja Jõgevamaal (kolm). Ainumastki hundilaskmisluba ei antud Saare- ja Hiiumaa jahimeestele.

Kui Lõuna- ja Lääne-Pärnumaa küttimise ohjamisalal kütiti lubatud limiit täis (kolm ja kümme hunti), siis Pärnu-Rapla ohjamisalal lasti 15 looma ja üks susi pääses haavlite eest.

Huntide küttimismahu määrab riik. Küttimissoovitus antakse sügisel, kui on selgunud rohkem andmeid konkreetse aasta pesakondade kohta. Mullu sügisel kinnitas keskkonnaamet metsakutsude esmaseks küttimismahuks 144 isendit. Hiljem suurendati mahtu 13 soe võrra, veebruari keskpaigas lubati Valga-Tartu ohjamisalas küttida veel seitse hallivatimeest. 

Teadlaste hinnangul on Eestis hundipesakondi rohkem, kui suurkiskjate ohjamiskava ette näeb ja huntide tekitatud kahju on märgatavalt suurenenud. 

Keskkonnaagentuuri andmetel elas mullu kevadel hunte Eestis 150–170.

Mullu murdsid hundid Pärnumaal üle 200 lamba. Foto: Arved Breidaks

Suurkiskjate tekitatud kahjustused, näiteks murtud põllumajandus- või lemmikloom, aga ka kahjustatud mesitaru, hüvitatakse kahjusaajale kuni 100 protsenti, lahutades omavastutuse määra 64–128 eurot aasta kohta. Kahju vältimise otsestest kulutustest hüvitatakse pool, ühele isikule kuni 3200 eurot aastas.

Andmed: keskkonnaportaal.ee