Kevad toob malevajuhile töörohke aja

Mati Sutt on juhtinud malevlaste tegemisi Pärnumaal juba 30 aastat. Foto: Urmas Luik

Aina kõrgemalt käiv päike kasvatab Mati Suti kui Jõõpre kooli direktori ja Pärnumaa õpilasmaleva juhi töölaual ühte paberikuhilat teistest jõudsalt kõrgemaks.

„Kevad on käes, nii et ühel pool on kooli materjalid, meil hakkab kohe lasteaia ehitus, mida oleme kümme aastat oodanud, ja teisel pool on septembrist märtsini talveunes olnud malevapaberid,“ sedastas Sutt.

Eelkõige annavad omavalitsused teada, kui palju neil on tänavu töökohti pakkuda.

Paraku mitte nii rohkesti, kui tarvis oleks. „Kui eelmisel aastal oli ligemale 1200 kohta, siis praegusega on 1000, järelikult on puudu 200,“ tõdes Sutt. „Arv on suur, aga aega on ka veel: pakun, et 100 leiame küll juurde.“

28 tööd

Hea oleks, kui leitaks enamgi, sest kindlasti vajavad tööd lasteküla elanikud, kuid ka juba mullu üürikese töösuvega leppima pidanud vaegkuuljad.

„Suureks abiks oleks, kui meiega võtaksid kontakti ettevõtjad, kokkuleppevõimalusi on igasuguseid,“ märkis malevajuht.

Liiati on loetelu töödest, kus malevlaste käed näiteks mullugi ametis olid, pikk: Sutt jõudis 28ni.

„Kui nõukogude ajal olid põhilised rohimis- ja heinarühmad, siis see aeg on ümber, sest tööandjat kolhoosi pole enam,“ tõdes Pärnumaa õpilasmaleva juht. „Asemele on tulnud heakorra- ja ehitusabitööd, tööd turbarabas, mitmes aasta töötab meil muinsuskaitserühm.“

Sellest hoolimata oleks õpilasmaleval ruumi laieneda küll, jätkuks vaid tööandjaid. Praegu on rakendamata valdav osa alla 13aastastest lastest, kes maleva hiilgeaegadel olid haaratud töö- ja puhkelaagritesse. Neis tehti laagrijuhi, tavaliselt kogenud pedagoogi eestvedamisel paar tundi jõukohast tööd, millele järgnes lõunasöök ja igasuguste ühisettevõtmistega sisustatud pärastlõuna.

Kooskäimiskoht Valgeranda

Peale peagi algava malevasuve on Pärnumaa õpilasmaleva juht võtnud vedada veel ühe koorma. Vähemalt paariks aastaks.

„Me käime kokkutulekutega külakorda küll Valgerannas, küll Reius, küll Sindis jõe ääres, aga tugipunkti, mida omaks pidada, erinevalt Tallinnast ja Lõuna-Eestist meil pole,“ rääkis Sutt endale rohket asjaajamist tõotava mõtte sünnist. „Kui hakkasime uurima, selgus, et siinsamas Audrus Valgerannas on olnud üle-eestiliste noortelaagrite koht, kus sõjaeelse Eesti ajal käisid koos nii skaudid kui gaidid – sealt meil plaan kooskäimiskoht taastada.“

Paraku lõppes suure hurraaga alanud ettevõtmine esiotsa niisama kiiresti, kui ta algas, sest selgus, et taastatav objekt paikneb Natura alal, kus ehitamine on välistatud.

Et aga huvi oli mitmepoolne, said malevlased tänu Audru valla vastutulelikkusele enda kasutusse maatüki Doberani rannamaja lähedal. Sinna peab lähiaastail kerkima 24 meetrit pikk ja 6,4 meetrit lai ehitis, kus on avar katusealune nii esinemisteks kui halva ilmaga einestamiseks, hulk duširuume ja WCsid ning mõni tuba.

„Kui kirjutame korraliku projekti, siis, kui ma olen õigesti aru saanud, meiega arvestatakse,“ mainis Sutt seoses 2014. aastal avaneva Euroopa Liidu tõukefondiga.

Malevajuht täpsustas, et kooskäimiskeskusest tuleb hooajati kasutatav maja. Ja nagu malev on suvine, on see rajatis mõeldud vaid suveks. „Seal ei ööbita, ei elata, seal käiakse episooditi,“ märkis Sutt. „Näiteks Kilingi-Nõmme malevasuve lõpetavad noored tulevad ja telgivad seal. Oleme rääkinud sellestki, et ta sobib kokkutulekukohaks matkahuvilistele, sobib kunstilaagriks.“

EÕM

Eesti õpilaste töömalev alustas tööd 1967. aastal seitsme rühma ja 278 malevlasega. 1978. aastal oli Eesti õpilasmalevas 420 rühma 11 728 malevlasega.