Kohaliku külaseltsi pillimehed panevad õla alla 95 aasta vanuse kassahiti Pärnumaa esilinastusele

Lähkma pillimehed on Rummu Jüri Pärnumaa väidetavaks esilinastuseks hoolega proove teinud. Foto: Erakogu

Saarde valla Lähkma külaseltsi pillimeestel on laupäeva õhtul au helindada 95 aastat tagasi valminud kodumaise Robin Hoodi seiklustest valminud tummfilmi “Jüri Rumm”, mida teadaolevalt varem siin kandis avalikut näidatud pole ja seega võib Lähkma külamajas elava muusika ja efektimasina saatel toimuvat seanssi nimetada Pärnumaa esilinastuseks.

Tummfilm “Jüri Rumm” on 1929. aastal valminud 101minutiline Eesti mängufilm, mille aluseks on Hans Varessoo samanimeline romaan. Film jutustab rahvasuus kuulsaks saanud õilsa röövli Rummu Jüri legendaarsetest seiklustest 1880ndate Eestis. Lugu algab mõisa toapoisile Jürile osaks saanud ihunuhtlusest, mida uhke ja sõltumatu noormees härrastele ei andesta. Tema armsama Madli au on mõisas samuti ohus ja neiu päästmiseks tuleb Jüril riskida vangistusega. Kuid osava ja hulljulge mehena jääb ta tabamatuks. Noorte armastajate lugu põimub kaelamurdvate kelmustükkidega mõisnike arvel. Kodumaine Robin Hood maksab kätte talurahvale tehtava ülekohtu eest. Tummfilmis näeme üht Eesti varasema filmiloo õnnestunumat kaklusstseeni.

“Jüri Rumm” digiteeriti 6K ja restaureeriti 4K resolutsioonis mullu rahvusarhiivi filmiarhiivis. Digiteeritud film jõudis esmakordselt vaatajate ette Pimedate Ööde Filmifestivalil eelmise aasta novembris Tallinnas kinos Sõprus. Filmi saatis siis elav muusika. Heliteose lõid ja esitasid tookord rahvusvaheliselt tunnustatud tummfilmimuusikud Stephen Horne (Suurbritannia) klaveril ja Frank Bockius (Saksamaa) löökpillidel, kes esinevad regulaarselt filmipärandifestivalidel üle kogu maailma. Üle-eelmisel nädalal linastus film ka Tartu elektriteatris, kus muusikat tegid Kaisa Kuslapuu ja Karl Laanekask.

Sanna Mansikkaniemi mängib tummfilmi helidamisel saepilli. Foto: Erakogu

Lähkma-Saunametsa külaseltsi pillimehedki soovisid tummfilmi oma külamajas näidata ja sellele taustaks muusikat mängida. Nii kujundavad Pärnumaa väidetaval esilinastusel pea sajandi tagusele kassahitile helitausta kümmekond Lähkma pillimeest eesotsas Soome muusiku Sanna Mansikkaniemiga.

Idee Lähkmale tooja on Pärnumaa viiuliõpetaja Raido Lill, kes Sanna Mansikkaniemi juhtimisel sõpradega mullu Soomes Forssa tummfilmifestivalil “Jüri Rummule” tausta mängis. Mansikkaniemi on taustaks valinud lood Eesti pärimusmuusikast. Näiteks kõlavad Siberi setude lugu, Nekrutilaul, Nõianeitsi, Kristjani reilender, Torupilli Jussi lugu nr 21, Ai niga-naga, Karula mehe mesileib, Ämmamoori maja ja teisedki rohkem või vähem tuntud lood. Film lõpeb Röövlilooga, mida lauldakse ühiselt.

Mansikkaniemi ja Lill on Lähkma pillimeestega teinud mitu proovi, pillidest on taustaansamblis esindatud viiul, harmoonium, akordion, kitarr, bass, mandoliin, bändžo ja ukulele. Pooled saateansamblist on kohalikud 16-20 aastased noormehed, kes osalevad Lähkma pilli- ja ansambliringis. Spetsiaalselt selleks filmiks on Pärnu meister Viljar Viik valmistanud erilise efektimasina, mis teeb erinevaid hääli: hobuse kappamine, püssilasud, sammud ja tuulevuhin. Siinsed tummfilmi helidajad märgivad, et efektimasina “mängimine” õigel ajal on olnud väljakutseid esitav.

Tummfilm "Jüri Rumm" on 1929. aastal valminud 101minutiline Eesti mängufilm, mille aluseks on Hans Varessoo samanimeline romaan. Foto: Erakogu

1929 oli Eestis on tummfilmiajastu tippaasta, kui valmis kolm täispikka filmi. Ainult “Jüri Rumm” on neist arvestavas pikkuses säilinud. Järgmine sama heade tulemustega filmiaasta oli alles 1957.

Filmi lavastamisel osalesid John (Johannes) Loop, Mihhail (Michail) Lepper ja Boris Borissoff (Jaanikosk). Operaator oli Konstantin Märska, tootmist rahastas Ida Jerschova.

Filmi originaalnegatiiv on suures osas säilinud, kümnest rullist puudub vaid neljas rull. Negatiiv hõlmab 1934. aastal Riias filmitud kaadreid, mis on siinsest digitaalsest restaureeritud versioonist eemaldatud, sest need kuuluvad “Jüri Rummu” võttematerjalist hiljem kokku pandud filmi “Metsavendade pealik. Balti parunite ohver” juurde.

Rahvaleht kirjutas 1935. aasta märtsis, et Rummu Jüri sugulased kavatsesid filmiprodutsenti vassimise pärast kohtusse kaevata, kuid kuna see oleks maksma läinud vähemalt 100 krooni, siis nad loobusid.