Selleks ajaks kui pärale on jõudnud suvekuumus, on keskkonnaagentuur valmis saanud kokkuvõtte läinud talve jääolude kohta. Keskkonnaagentuuri andmeil algas tänavune jäähooaeg Eesti merealadel võrreldes eelnenud aastatega umbes nädala võrra varem ja kestis kauem.
Pärnu lahel püsisid keerulised jääolud märtsi keskpaigani
Tavapärasest madalamad olid temperatuurid novembri keskelt detsembri keskpaigani, mil toimus ka aktiivne jää teke.
Kui 7. detsembriks oli Pärnu laht kuni Manilaiu–Võiste jooneni ja Väinamereni kaetud niilasega, siis juba 13. detsembriks oli nii Väinameri kui Pärnu laht kaetud tiheda kuni 15 sentimeetri paksuse jääga. Samal päeval alustas Pärnu lahel tööd jäälõhkuja EVA-316. Jääpiir ulatus sadamast umbes kaheksa meremiili Kihnu suunas.
22. jaanuari seisuga kattis kuni 35sentimeetrine väga tihe jää Väinamere, Pärnu lahe ja ulatus Sõrve poolsaare lõunatipust Kihnuni. Jaanuari lõpuks muutusid jääolud Pärnu lahel väga raskeks. 15–35 sentimeetri paksune kinnisjää ja osaliselt rüsistunud jääpiir ulatus sadamast üle 20 meremiili avamere poole.
Veebruari keskpaigaks oli Pärnu lahes kaheksa meremiili laiune kinnisjää. Lõuna pool ulatus tihe jää Sorgu saare ja Häädemeesteni. Keerulised jääolud püsisid lahel märtsi keskpaigani.
Jäähooaeg lõppes 6. aprillil ehk möödunud aastaga võrreldes nädal aega hiljem.