/nginx/o/2024/06/14/16149681t1h1de2.jpg)
Keskkonnaamet kinnitas kolmanda kaitsekategooria haruldaste liblikaliikide põhja-tõmmusilmiku, hahkkaruslase ja tume-nõlvaöölase kaitse tegevuskava, milles on esile toodud liikide peamised ohutegurid ja liblikate elupaikade kvaliteedi säilitamise ja parandamise vajadus.
Pärnumaal on teada hahkkaruslase populatsioon Läänerannas vallas Matsirannas, kus see liik avastati 2014. aastal. Areaal on piiritletud 5,5 hektari suuruse nõmmemännikuga, kus liiki vaadeldi. Pärast esmaavastamist ei ole uurijad seda kohta enam külastanud ja puuduvad värsked andmed populatsiooni seisundi ja käekäigu kohta. Piirkond asub riigimaal ega ole kaitse all.
Hahkkaruslane on ööliblikas ja selle liigi suurim ohutegur on elupaikade ehk niidualade paiknemine tiheasustus- ja aktiivse tööstusega piirkondades, mistõttu ohustab liblikaid nii ehitustegevus kui elupaikade hävimine kinnikasvamise tõttu.
Põhja-tõmmusilmikut ohustab eelkõige see, et Eestis ainsana paikneb ta majandusmetsas ja rabaservas, kus on nii metsaraie, kuivendamise kui turbakaevandamise oht.
Tume-nõlvaöölase suurim ohutegur on tema elupaikade paiknemine tiheasustus- ja aktiivse tööstusega piirkondades, mistõttu ohustab liblikaid nii ehitustegevus kui elupaikade hävimine kinnikasvamise tõttu. Samuti eraldatus, sest asurkond on väike.
Põhja-tõmmusilmikul on teada vaid üks populatsioon Lõuna-Eestis, hahkkaruslane on levinud hajusalt Harjumaa rannikul Pakri poolsaarest Meremõisani ja väikese eraldi populatsioonina Pärnumaal Matsirannas, tume-nõlvaöölast leidub vaid kahes elupaigas Pakri poolsaarel.
Põhja-tõmmusilmiku, hahkkaruslase ja tume-nõlvaöölase kaitse-eesmärk on tagada nende asurkondade pikaajaline säilimine looduses.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kuke sõnutsi on põhja-tõmmusilmik, hahkkaruslane ja tume-nõlvaöölane olnud Eestis kogu aeg väga haruldased ja piiratud levikuga.
“Nende liblikaliikide levik ja arvukus on äärmiselt piiratud. Põhja-tõmmusilmik ja hahkkaruslane on punases nimestikus määratletud väljasuremisohus olevaks ning tume-nõlvaöölane lausa kriitilises seisundis liigiks,” ütles Kukk.
“Kõige olulisemate tegevustena on kavandatud liikide kaitsekategooria muutmine, tume-nõlvaöölase ja hahkkaruslase leviku täpsustamine, elupaigakasutuse uuring, riiklik seire ja niiduelupaikade hooldamine,” selgitas Kukk.
Põhja-tõmmusilmiku, hahkkaruslase ja tume-nõlvaöölase kaitse tegevuskava eelnõu koostasid Anu Tiitsaar MTÜ Puhmaskulmikust ja Erki Õunap Tartu ülikoolist. Eelnõusse tegid täpsustusi keskkonnaameti, kliimaministeeriumi ja keskkonnaagentuuri spetsialistid.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)