/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
Tori valda teist hooaega ehtivad lilleniidud ilmutavad värvikirevaid õisi, kuid niitude täies uhkuses sirendama löömine võtab aega ja osa külvatud taimi võibki peitu jääda. Sellegipoolest on putukad õitsvad aasad omaks võtnud: vali sumin annab märku neis kihavast elust.
Niitudel toimetab vaat et iga teise õie peal mõni mutukas. Lilleniidud rajas Tori vald koos kohalike inimestega projekti "Elurikas Tori vald" raames nelja kohta käsitsi korjatud seemnetest: Torisse, Jõesuusse, Saugasse ja Aresse. Sindi lilleniit külvati masina korjatud niidutaimede segust. Niidutaimed on kohastunud sellega, et neid häiritakse, süüakse ära või niidetakse maha. Kõrgekasvulisi häiritakse rohkem, madalaid vähem, mis pakubki kasvuvõimalusi eri taimedele. Nõnda on aas elu- ja toitumispaik paljudele organismidele ja kõik see teebki niidu elurikkaks. Elurikkust suurendada on omakorda vajalik kliimamuutustega toimetulekuks ning elupaikade ja liikide säilitamiseks.
/nginx/o/2024/07/08/16209945t1hdfce.jpg)
Tori valla keskkonnanõunik Kärt Lindergi tõdes, et lilleniitudel on sumin elav, lendamas on näha eri sorti liblikaid. "Need aasad on keset niidetud alasid ja annavad võimaluse liblikatele, kimalastele ja teistele lennata ja toimetada," sõnas ta. Igale niidule külvati pea 30 eri taime, ent neist kõik ei ole end veel näidanud. Rukkilill näiteks kadus pärast esimest aastat sootuks ära. Linderi sõnutsi tuli juba lilleniite rajades arvestada, et niidukoosluse teke võtab aega. Võib minna isegi mitu aastat, enne kui osa taimi kasvama hakkab. "Seemned on küll külvatud, aga esimestel aastatel ei tulegi neist midagi," teatas ta.
/nginx/o/2024/07/08/16209946t1h7c53.jpg)
Osa lilleniitude puhul oli näha sedagi, et eelmisel suvel ehk esimesel kasvuaastal võimutsesid taimed, mis selles kohas juba varem kasvasid. Ent tänavu on vaatepilt juba hoopis teine.
Need aasad on keset niidetud alasid ja annavad võimaluse liblikatele, kimalastele ja teistele lennata ja toimetada.
Kärt Linder, Tori valla keskkonnanõunik
/nginx/o/2024/07/08/16209952t1h4cfb.jpg)
Kui kohalikele kogukondadele mõeldud lilleniitude rajamise koolitustel soovitati looduspeenart esimesel aastal pärast külvamist rohida, siis valla rajatud lillealad on niivõrd suured, et sealt umbrohtu välja ei tõmmatud. Linderi teatel niideti mullu Tori lilleniit suvel maha, sest see rajati rikkalikule mullale, kohta, kus varem oli hobusekoppel ja vohasid kõik varasemadki taimed, näiteks ohakad. Niitmise järel said elujõudu ka külvatud taimed. Tänavugi oli arutluse all, kas Tori lilleniitu suvel maha lõigata, aga Linderi teatel otsustati see siiski puutumata jätta, sest aasal leidub juba kauneid niiduõisi. Torisse ainukesena külvati kollast karikakart, mis oma õisi tänavu juba näitab. Õitseb ka metsporgand.
/nginx/o/2024/07/08/16209949t1ha5de.jpg)
Kui Are lilleniidul võimutses mullu kõige tavalisem teeleht, siis tänavu õitseb seal juba harilik ussikeel, mis mujal pole õide puhkenud. Samuti on õites harilik härjasilm ehk rahvakeeli karikakar, kuldristik, harilik nõiahammas, hobumadar. Erilisema taimena ka haisev jooksjarohi, mis on ilusa roosa-valge õiega.
Linder jagab tähelepanekut, et külvatud taimed võrsusid paremini lilleniitude servades, kus murukamarat eemaldati õppe eesmärgil käsitsi. Ülejäänud, suuremal osal kooriti pinnast enne külvamist kõigil niitudel masinaga. Keskkonnaspetsialist pakub, et labidatöö oli sügavam ja põhjalikum kui masinaga. See erisus paistab eriti silma Are lilleniidul, kus üks nurk on palju liigirikkam.
/nginx/o/2024/07/08/16209944t1h1f37.jpg)
Kui varem oli juttu, et Tori lilleaas niideti erandkorras keset suve maha, siis see ei tähenda sugugi, et ülejäänud alasid üleüldse ei niideta. Sügise poole tuleb kõik lilleaasad niita, jätta niide mõneks ajaks samasse kohta kuivama, et seemned jõuaks mulda pudiseda, ja seejärel korjatakse paks hein ära. Linder arutles, et osa taimi elaks üle sellegi, kui niita tavapärasel heinaajal ja sügisel ka, aga kuna rajatud niidud on ilusad ja õierohked, on parem jätta õied silmailuks kogu suveks.
Praegu on õitsemise kõrgaeg ja kes pole käinud, võiks just nüüd Tori niitudele pilgu peale heita. Linderi sõnutsi hakkab härjasilm küll juba õitsemist lõpetama, aga puhkeb tavaliselt teist korda veel õide. Nõuniku jutu järgi on tänavune suvi selline, et põllulilled õitsevad tavapärasest kiiremini ära.
Lilleniitude projekti käigus on ka keskkonnanõunik taimede kohta uusi teadmisi saanud. Leidus selliseid taimi, mida ta oli looduses näinud, aga mille nime ei teadnud. Tema teatel aga kasvavad rajatud lilleniitudel üldiselt Eesti looduses levinud liigid. Iga lilleniidu puhul arvestati mulla omadusi ja selle järgi valis spetsialist välja sobivad taimed. Iga lilleniidu juures seisab tahvel, kust saab infot just sinna külvatud kultuuride kohta. "Kui näed mõnda värvilist õit, siis saab tahvlilt vaadata, mis see on," sõnas ta.
/nginx/o/2024/07/08/16209948t1ha392.jpg)
Peale rajatud lilleniitude leidub Tori vallas alasid, mida niidetakse harva, et seal hakkaksid taimed õitsema looduslikult. Üks selliseid kohti on Sindis Lohu park, kust samuti leiab infotahvli selgitusega, et õied on vajalikud kõiksugu putukatele. Praegu on seal on dekoratiivsed õitsejad kerakellukas ja keskmine teeleht.
Õitsvaid aasalilli võib näha ka Pärnu poolt Tammistesse viiva kergliiklustee ääres, kus mitmesajal meetril lookleb kitsas õitejõgi, kus silma jäävad üheaastased taimed, näiteks rukkilill, moon. Selle rajas Tori vallaaednik Triin Sohlu.
Linder soovitab koduaias kas või mõni nurk metsikuks jätta, sellestki on juba loodusele suur abi. Ei peagi suurt aasa rajama.
/nginx/o/2024/07/08/16209947t1hfc4a.jpg)
