Maavärin on laastanud vanadaami tervise

Kalda tänava maja, mille põrandaid laevad väidetavalt väristavad, lahutab jõest sadakond meetrit lai kesklinna kai. Foto: Ants Liigus

Pärnus Kesklinna kai kõrval Kalda tänaval elav Tooni Juurikas tajub oma väitel jõel sõitvatest laevadest lähtuvat vibratsiooni eriti valuliselt, sest alatasa võnkuv jalgealune on laastanud tema tervise.

„Ma pole aastaid saanud ennast välja magada, neil on jõel igal öösel mingi sagimine,” kurtis vanadaam ja meenutas läinud kesknädala õhtut, kui ta kella üheksa paiku tundis taas häirivat vibratsiooni.

Rampväsinuna siiski lõpuks unne vajunud, virgus naine varahommikul kohutavast peavalust, valutasid silm ja kõrvgi.

„Mul ei ole magamise kohta, sest majas pole ainukestki paika, kus vibratsiooni poleks tunda,” tõdes linnakodanik. „Maja pole ehitatud selle jaoks, ka on maja all iga poole meetri tagant suunaga kai poole veesooned – hirmus asi.”

Väidetava vibratsiooniohvri katsumused algasid tosin aastat tagasi, sest just nii kaua on Tooni Juurikas kulutanud ametikabinettide uksi, kurtnud oma muret nii linna- kui sadamaametnikele, tohtritelegi. Seni tulutult.

Vibratsioonioht suureneb

Eriti on naine nördinud arstide suhtumise üle, sest need nagu pole vibratsiooni kahjulikust mõjust vähimatki kuulnud ja põhjendavad tema põdurat tervist küll vanuse, kõrge vererõhu, liigse veresuhkru ja mille kõigega veel. Ainult mitte vibratsiooniga. „Öeldakse, miks ma üksi käin ja räägin, aga ma elan üksi ja kui keegi teine terve siia tuleb, ei tunne ta midagi,” sõnas vanadaam.

Ometi mõjutavat pidev võnkumine teisigi majaelanikke: omal ajal samas elamus korterit üürinud peret sundis nii perepea kui laste kiiresti käest läinud tervis Kalda tänavalt ära kolima, nüüd olla tõbede küüsis naaberkorteris elav noormees.

„Kui keegi tuleb kõrtsist ja kisab kõvasti, siis see ei tapa, küll aga igaöine vibratsioon, eriti kui end kolm-neli korda ärkvele ehmatan,” väitis Juurikas.

Kõnealune teema on Juurikase väitel väärt valjuhäälset rääkimist, kuna vibratsioon ohustab aina suuremat hulka inimesi: juurde rajatakse tuulegeneraatoreid, läbi elurajoonide kulgevaid autoteid. Nii esimestest kui teistest aga lähtub tervist tappev vibratsioon.

„Meil on targad inimesed, tehnikaülikoolis tehakse igasugu roboteid. Parem tehku pisikesi vibratsioonimõõtjaid,” pakkus vanadaam. „Las inimesed ostavad ja mõõdavad ning kui ka vibratsiooni tekitamine on seadusega keelatud, küll siis asutused peavad hoolitsema, et sellist asja poleks.”

Vibratsiooni pole

Pärnu sadama sadamakapten Riho Prints märkis situatsiooni kohta, et kui nad sellist kaebust ametlikult arutavad, algab mõttevahetus vibreeriva objekti kindlakstegemisest.

Kalda tänava elaniku kurtmist Kesklinna kail seistes kommenteerides tõdes Prints, et paraku ta ei näe, kust võiks vibratsioon, olgu siis päeval või öösel, jõelt lähtuda. Liiati ei ole suurtel laevadel sealse kai äärde ammu asja, kuid väiksemaid aluseid ohtliku vibratsiooni tekitamises süüdistada pole põhjust.

„Kõige suurem vibratsioon oli siinkandis siis, kui ehitati Vallikääru, sellest ma saan aru,” nentis Prints. „Praegu ei ole mina küll suuteline ütlema siin vibratsiooni tekitavat allikat.”

Vallikäärus on viimasel ajal maad väristatud esmalt 2008. aastal, kui jalakäijate silla tarvis rammiti jõepõhja toruvaiu, samuti 2010. aastal Vallikraavi metallist kaldakindlustuse rajamisel.

Sadamakapten oli praeguste väidetavate võnkumiste põhjuse väljaütlemisel seda suuremas kimbatuses, kuivõrd vesi on vibratsiooni levimist pärssiv amortisaator.

Küll oli Prints päri, et maapinda võiks lähedaste hoonete elanikele tajutavalt väristada relssidel siia-sinna sõitev sadamakraana, aga see pole juba mõnda aega töötanud. Seega on välistatud häiriv kolingi, mida tekitaksid kraana ketid.

„Ainuke vibratsioon võib tekkida, kui suur, mitukümmend tonni kaaluv buss sõidab sillalt maha, siis ehk memmekese maja all maa mingil määral väriseb,” pakkus Prints. „Aga sedagi saab kindlaks teha vaid ülitäpse seismilise aparaadiga mõõtes.”

Vibratsioon

Üldvibratsioon: mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele toetuspindade kaudu. Põhjustab kesknärvisüsteemi funktsionaalseid häireid ja valusid jalgades ning nimmepiirkonnas.

Andmed: internet

Müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele.

Allikas: Rahvatervise seadus