Kuue poja isa: Kui tahad näha asju teise nurga alt, alati võta võõras majja!

Annika ja Hardi Pikkmetsa peres kasvab kuus poega, parasjagu ülikoolis õppiva poja koha hõivas vahetusõpilane Bruno. Foto: Mailiis Ollino

Kui õhtuhämaruses Oidrema külas üle Tonsi talu läve astun, vaatab mulle esikust vastu kümneid paare jalanõusid. Pereisa, kes külalisi uksele teretama tulnud, puhkeb imestunud pilke nähes naerma. "Siin majas elab sajajalgne! Tegelikult viskasime hiljuti osa vanemaid jalavarje ära," tõsineb ta. 

Annika ja Hardi Pikkmetsa kodu tuulekotta ritta seatud putsade, tossude, saabaste ja kummikute hulk ei ole ostumaania tagajärg. 24aastase abielu jooksul on pere jõudsalt kasvanud ja sirgumas kuus poega. Nagu sellest vähe oleks, võõrustasid nad ligemale aasta oma kodus vahetusõpilast Berliinist.

Ehkki Annika ja Hardi olid Lihula koolis klassikaaslased, leidsid nad teineteist alles koolilõpupeol. "Avastasin, et näe, selline klassiõde on ka," tögab Hardi. Pärimise peale, kas kohe oli plaanis suur pere luua, tõdevad lapsevanemad kui ühest suust, et ju ikka tüdrukut otsiti. "Aga laps on laps, peaasi et poiss on!" viskab Oidremal kuuelapselises peres sirgunud Hardi nalja ega nõustu, et kuus last on haruldane. "Mu vennal on üheksa!"