/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/25/16685518t1hb944.jpg)
Maakondades töötavate ajakirjanike tunnustamiseks mõeldud Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse preemia pälvis tänavu ajalehe Pärnu Postimees ajakirjanik Annika Auväärt.
Pärnu Postimehe ajakirjanik võitis Hea ajakirjanduse auhinna
Maakonnalehes püsib alati kõrgel kohal risk, et ajakirjanik võib muutuda kohaliku võimu- ja ametiisikute jaoks mugavaks ja "ümmarguseks" partneriks. "Julgus küsida raskeid küsimusi ja olla kogukonna ja lugejate huve teenides oma töös nõudlik, ei ole maakonnalehes alati iseenesestmõistetav. Selleks tuleb pingutada," ütles Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse preemia üks väljaandjaid, ajakirjanik Risto Berendson. "Annika Auväärt on oma tööga Eesti maakonna ajakirjanduse sünnikohas, Johann Voldemar Jannseni loodud Pärnu Postimehes neid väärtusi teeninud parimal moel ja seetõttu vääribki tänavust tunnustust tema."
Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala sõnul oli 2024. aasta Annika kui ajakirjaniku jaoks hea aasta. "Kummalisel kombel on nii, et ajakirjanduslikult hea töö tõukub traagikast inimeste elus. Raputavate sündmusteta ei sünni kaalukaid, laiemat kõlapinda pälvivaid lugusid. Küsimus on, kuidas ajakirjanik nende sündmuste keskel toimetab, mis jääb tema kajastusest kõlama."
Erala sõnul käsitles Auväärt koos kolleeg Lauri Habakukega Tammiste mõrva lugu, mille kajastus on olnud lai: uudislood, olemuslood, arvamused. Auväärt ja Habakuk noppisid looga "Katkised peresuhted, tõrjutus, pettumus, meelemürgid, vennalik ühtekuuluvus ehk Siiraste silmadega poistest kujunesid lapstapjad" võidu Jaan Tõnissoni meediaauhindade konkursil parima maakonnalehtede olemusloo kategoorias.
/nginx/o/2025/02/25/16685530t1hd2d0.jpg)
Erala rõõmustas, et Auväärti lugudest kumab läbi ühine joon. "Kajastus on puutumata sensatsioonijanust, pigem kumab läbi püüd mõista, mitte hukka mõista, luua kogukonnas pinnas selleks, et õõvastava teo toime pannud poistel oleks tulevikus võimalus. Olen selle üle imestanud, kuidas ta suudab sellist kaastunnet säilitada. Empaatia, tähelepanelik kuulamine, järjekindlus – need on omadused, mis viisid Annika teise mulluse olulise lugude sarjani Mihkli turvakodus elavatest inimestest ja sellest, kuidas turvakodu manageerijad neilt pika aja jooksul raha välja lüpsid. Annika võttis seista inimeste eest, kes ise selleks suutelised pole. Hea ajakirjaniku eest räägivad tema lood. Lugege neid!" soovitas Pärnu Postimehe peatoimetaja.
:format(webp)/nginx/o/2025/02/25/16685531t1ha4dc.jpg)
"Linn näeb kodututele abi pakkuva MTÜ töös puudujääke, ühing jääb eriarvamusele",
"Turvakodu elanikud maksid neid abistava ühingu olematusse remondifondi tuhandeid eurosid",
"Kodutuid abistanud ühingu hämarad teod kisuvad veel ähmasemaks",
"Viimased vapradki on nüüd elamiskõlbmatust Mihkli tänava majast lahkunud".
2019. aastal asutatud Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse preemia väljaandjad soovivad väärtustada head kohalikku ajakirjandust. Preemia saaja kuulutati välja 25. veebruaril koos Anneli Ammase abikaasa Andres Ammase fondi stipendiumi saajatega Haapsalus. Preemia suurus on 700 eurot, millele lisandub hinnaline meene, milleks on seekord Eesti akadeemilise ajakirjanduse ühele loojale, Juhan Peeglile tema sünnikodus Tornimäel püstitatud kuju miniatuurne koopia. Kuju autoriks Simson Seakülast.
"Ka Juhan Peegel alustas oma ajakirjanikutööd Saaremaal maakonnalehes Meie Maa ja nägi kogu oma tegevuse jooksul ajakirjanduspõllul neid väärtusi nagu inimlikkus, empaatia ja nõudlikkus. Seepärast on sellel kujul suur sümboolne väärtus," ütles preemia kolleegiumisse kuuluv ajakirjanik Risto Berendson.
Anneli ja Andres Ammas olid Eesti esimese erakapitalil põhineva maakonnalehe Lääne Elu ühed asutajad. Anneli maakonnalehes alanud ja suurtes väljaannetes jätkunud ajakirjanikutöö näitas, et hea ajakirjandus põhineb inimlikel väärtustel, oskusel pealinnast kaugemale näha, Eestimaa armastamisel, kustumatul janul teadmisi täiendada, sõna valdamisel, oma lugude ainese tundmisel ja oma lugude kangelastest hoolimisel.
Preemia on ajakirjandusliku tegevuse eest varem saanud Ülle Harju, Aime Jõgi, Urmas Lauri, Erik Gamzejev, Erik Kalda ja Maarja Möldre.
