Pärnumaa kaluri võrku jäi haruldane vingerjas

Pärnumaal Saulepi all laupäeval võrku jäänud vingerjas on teadaolevalt selle liigi teine registreeritud leid Pärnu lahest. Foto on illustreeriv.

FOTO: Erakogu

Laupäeval jäi Saulepi sadama juures Ain Lopsiku tindimõrda haruldane saleda pikitriibulise keha ja väikese tömbi peaga vingerjas, keda on Pärnumaa rannikumeres varem püütud vaid ühe korra seitse aastat tagasi.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi Pärnu osakonna usalduskaluri Urmas Marguse abiga reisis vingerjas purgi sees Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi Pärnu osakonna laborisse, kus teadlased leiu üle mõõtsid ja kalakese Pärnu jõe suudmes Natura 2000 elupaigas vette tagasi lubasid.

Mõõtmine näitas, et nädalavahetusel võrku jäänud isend oli 23 sentimeetrit pikk ja kaalus 56 grammi.

Eestis kaitse alla võetud vingerjat on seni leitud paarikümnest Eesti järvest ja jõest. Pärnu lahest püüdis esimest korda vingerja välja Urmas Margus 2005. aastal. Toonane isend oli 21 sentimeetrit pikk ja kaalus 43 grammi.

Vingerjas on vitaalne kalake, kes tuleb toime ka mudastes elupaikades ja hapnikuvaestes oludes, sest tal on peale lõpushingamise soolhingamine - tema sooltoru on osaliselt muutunud lisahingamise elundiks.

Veest kuivale tõstetud vingerjas väljutab sooltorust päraku kaudu õhku, tekitades vigisevat-kärisevat häält.

Vingerjat, kes võib elada sobivate tingimuste korral mitukümmend aastat, kasvatatakse ka akvaariumides, kus teda jälgides võib ilma ennustada. Peagi saabuvale õhurõhu muutusele reageerib kalake oma käitumise silmanähtava muutmisega - enne vihma muutub vingerjas aktiivseks ja tõuseb oma tavapärasest elukeskkonnast, akvaariumi või veekogu põhjast, pinnale õhku neelama.

Päris igapäevane saak polnud nädalavahetusel ka Pärnu jões konksu otsa hakanud meriforell.

Pühapäeva õhtul jäi Pärnu jões endise Maseko kalatööstuse juures paadiga jõel vimma püüdnud Jefim Frischeri tonka otsa 1,8kilone meriforell, kes pole Pärnu jões just haruldane külaline, kuid välja püütakse teda harva.

„Tegemist on meriforelliga, isakalale omaselt on tal alalõug suur ja konksjas. Ilmselt kudes eelmisel sügisel. Midagi haruldast see pole, aga tore, et neid ikka nii palju liigub, et mõni konksu otsa jääb,“ kommenteeris Frischeris elevust tekitanud saaki Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev.

Tagasi üles