Pingiost vajab kaalumist ja läbirääkimist

Itaalia firma Metalco pingid Rannapargis on asjatundjate hinnangul atraktiivsed, kuid kallid, mistõttu nad ei sobiks kodanikualgatuse korras linnale kinkimiseks. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnapea üleskutse pärnakatele annetada linnaruumi tarvis sobivaid istepinke küsib kinkijalt vähemalt pool tuhat eurot, sest ehituspoest napi raha eest muretsetud aiapink ei pruugi pargis või tänava veeres kaua kesta.

„Pinkide puhul saaksime väga laias laastus rääkida hinnavahemikust 500–1000 eurot ühe pingi eest, see tundub kindlasti päris soolane, eriti võrreldes kauplustes müüdavate aedadesse mõeldud pinkidega,” tõdes Pärnu Rannapargi tarvis eritellimusel pingid valmistanud Harjumaa firma Extery turunduse projektijuht Pille Luhakooder. „Avaliku ruumi mööblile esitatud nõudmised materjalide ja konstruktsiooni vastupidavuse kohta on võrreldamatult kõrgemad, kuna tuleb arvestada nii pingil lõbusas tujus hüppajate kui pahatahtlike vandaalitsejatega.”

Hulgi odavam

Just lõhkujaid silmas pidades on linnapinkide kinnituselemendid hästi läbi mõeldud ja võimalusel peidetud, puit kvaliteetsem ja mitu korda paksem, teras tugevam ja värvikiht vastupidavam kui aiapinkidel.

Samuti on linnaruumis soovitav arvestada pingi kasutuskoha ja kasutajatega. Näiteks eakamatele inimestele meelepärasematesse jalapuhkamispaikadesse on otstarbekas paigaldada eri kõrguse ja käetugede arvuga pinke, et lihtsustada vanuritel tõusmist.

Veel nentis Extery turunduse projektijuht, et üldjuhul ei müüda linnaruumi mööblit ühe pingi kaupa, vaid korraga suurem kogus eri projektide tarvis, nagu see toimus Pärnus seoses Vallikääru ja Rannapargi renoveerimisega.

„Toote hind sõltub väga paljus kogusest: suurema hulga korraga tootmine võimaldab pakkuda madalamat hinda” märkis Luhakooder.

Eeltoodud väide leidis kinnitust üldehituse ja siseviimistluse kõrval pinke valmistavas AS Arnoldis. Firma turundusjuhilt Kristi Puusepalt saadud andmete kohaselt maksab üks Arnoldi seljatoega pink (mudel 8171) 180 eurot, tellides analoogseid pinke aga 20, läheb mööblitükk maksma 153 eurot.

Kallimatel pinkidel tuleb hinnavahe suurem: kui üks selja- ja käetugedega pink (mudel 8173.01) maksab 601.10 eurot, siis 20 pingist koosneva partii puhul tuleb pingi hinnaks 510.95 eurot.

Nimetatud hinnad pole vähemalt Pärnu kohta ehmatavalt kõrged, sest nagu väitis Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo, jäävad siinses linnaruumis koha leidnud pinkide hinnad vahemikku 260–1800 eurot.

„Pinkide hind oleneb selle suurusest ning materjalist. Näitena toon välja Rannapargi pingid, mis on kahepoolsed ning mille peal on mugav pigem poolistukil olla, ehk tegemist on lamamispinkidega. Nende hind on 1800 eurot,” tõdes linnavalitsuse nõunik. „Samal ajal on pargis pinke, mille hind on 600–700 eurot.”

Kink tuleb läbi rääkida

Murakas-Ollo pani tulevastele annetajatele südamele, et kingisoov tuleb esmajoones läbi arutada linnavalitsuse majandusosakonna asjatundjatega. Poetada pinki annetaja hinnangul toredasse paika salaja pole tark tegu. Ei annetata ju linnukese kirjasaamiseks, vaid ikka selleks, et kingist oleks kasu ja rõõmu.

„Esimene käik peaks olema linnavalitsuse majandusosakonda, kus kinkija räägib, kui palju tal on selleks raha, milline on tema ettekujutus pingist, ja siis juba koos linnaaedniku ja linna heakorraspetsialistiga arutades sünniks otsus,” rääkis avalike suhete nõunik. „Kui teha, siis korralik. Selles mõttes, et pole otstarbekas panna pinki, mis ei kannata istudagi – on ka selliseid “ilupinke”. Pink peab sobima, olema vajalikus kohas ning õigete mõõtudega.”

Paraku tõdes linnaametnik, et viimasel ajal on Pärnus pinkide lõhkumise ja neilt detailide pihtapanemisega hullud lood. Tulenevalt sellest ei garanteeri keegi, et annetus mõni aeg hiljem terve ja alles on. „Peaks arvestama sellega, et ühtegi inimest me sinna pingi kõrvale seisma ei pane, nii et me ei saa tagada, et seda pinki pole järgmiseks päevaks ära viidud või lõhutud – see on kurb tõsiasi,” ütles Murakas-Ollo.

Uus on unustatud vana

Üleskutsega annetada linnale pinke ei saa jätta meenutamata, et Pärnu linnapea pärast äsjast Ameerika Ühendriikidest naasmist välja käidud idee oli jutuks juba 2009. aasta aprillis toonase linnapea Mart Viisitamme kutsel koos istunud Pärnu eakate ümarlauas.

Juba seal ütles Jüri Rahu, aastail 1995–2005 AS Pärnu Vee direktor, et linnal ei tasu kitsaid aegu salata, küll on mõttekas kutsuda pärnakaid raskusi üheskoos trotsima.

„Linn peaks valehäbi kõrvale jätma ning ütlema, et jah, meil on kehv aeg, ja linnarahva appi kutsuma,” märkis Rahu kolme aasta eest aprillis. „Meie oleme kõik pärast sõda elanud ja mäletame, kuidas see asi käib. Mis seal’s häbeneda on, kui öeldakse, et tulge võtke rehad-labidad kaasa ning teeme rannad ja pargid korda? Kui olemegi vaesed, oleme vähemalt puhtad.”

Linna kahaneva eelarvega seoses tulid jutuks Pärnu vähesed pargipingid ja võimalused nende arvu kasvatada.

„Linn pöördub igal aastal ettevõtjate poole, et poisid, annetage ilutulestikuks. Miks ei võiks öelda, et annetage või valmistage niisuguse joonise järgi pink või pingid?” fantaseeris Rahu aastal 2009. „Pange oma logo sinna peale, et selle pingi andis linnale see või teine firma – selline asi pole häbeneda, kui meister selle kihvtilt valmis teeb.”

Keskmine palk

2011. aastal oli keskmine brutopalk Pärnumaal 690.25 eurot kuus.

Andmed: www.tarkjapalk.ee