Pärnu võib pääseda kolme miljoni euro maksmisest

Foto: Ants Liigus

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi valmisolek riskida üle 200 000 euroga ja kaevata Esplanaadi 10 kohtuotsus edasi õigustas ennast: ringkonnakohus otsustas eile, et OÜ Herder ei saa linnalt midagi.

Eelmise aasta 16. detsembril kohustas Pärnu maakohus linnavalitsust Herderilt Esplanaadi 10 kinnistu tagasi ostma ja maksma ettevõttele üle 2,8 miljoni euro. Eriti keeruliseks muutis linna olukorra kohtuotsusega määratud viivis, mis suurendas nõuet iga päev 484.85 euro võrra.

Linnavalitsus otsustas riskida

Linnavalitsuses mõeldi pikalt, kas riskida üle 200 000 euroga, mis Herderile makstavat summat advokaaditasude, riigilõivu ja viivise arvelt oleks tõstnud. Linna esindavad vandeadvokaadid Paul Varul ja Martin Tamme leidsid, et ringkonnakohut on siiski võimalik veenda, et Esplanaadi 10 ostmine oli Herderi äririsk ja ostu-müügilepingus sisaldunud valeväide, et kinnistul ei ole muinsuskaitselisi piiranguid, pole nii suurt karistust väärt.

“Supermehed,” kiitis Kivimägi eile Varulit ja Tammet, kes võidu koju tõid. Kuigi Herderil on veel võimalus ringkonnakohtu otsus riigikohtusse edasi kaevata, muutus linna olukord tunduvalt.

“Meil oli võita oluliselt rohkem kui kaotada,” selgitas Kivimägi. “Ka meie majas oli eri seisukohti, surve linnavalitsusele oli tugev.”

Linnavalitsuse põhiargumendid olid, et tegu on katsega ebaõnnestunud äritehing linna kraesse ajada, seda näitab aeg, millal kinnistut linnale tagasi anda sooviti anda. Teiseks rõhuti sellele, et tegemist on professionaalse kinnisvaraarendajaga, kellel on kogemusi andmebaaside kasutamisel.

Kivimägi sõnutsi võttis Herder kohtuvaidluse aluseks eelmise linnapea Mart Viisitamme antud katteta lubadused, Esplanaadi 10 asemele kaheksakorruselist hoonet lubada saab aga üksnes volikogu. “Ei saa osta ehitusõigust, vaid asja. Nemad leidsid, et nad ei saanud teha seda, mida nad tahtsid,” rääkis Kivimägi ja lisas, et kinnistu muinsuskaitsealal asumine ei pea tingimata olema piirang, vaid näiteks tööstushoonete naabruse puudumise tõttu hoopiski pluss.

Lepingu väide oli ekslik

2006. aasta sügisel müüs Pärnu linnavalitsus osaühingule Herder 35 miljoni krooni eest Esplanaadi 10 kinnistu, kinnitades lepingus, et kinnistul pole muinsuskaitselisi, looduskaitselisi ega muid piiranguid. Kuna kinnistu asus muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseamet ei lubanud sinna ehitada 11 meetrist kõrgemat hoonet, leidis Herder, et tema eest varjati olulist vara väärtust kahandavat piirangut.

Herder soovis Esplanaadi 10 kinnistul asuva viiekorruselise maja lammutada ja ehitada selle asemele kaheksakorruselise hoone. Muinsuskaitseamet ei kooskõlastanud detailplaneeringut ja teatas, et kui viiekorruseline maja lammutada, ei tohiks uue maja kõrgus ületada 11 meetrit ehk kolme korrust. Et hoone kaht esimest korrust kasutab kasutusvalduslepingu alusel Pärnu linn, tegi see maja lammutamise Herderile mõttetuks.

Eelmise aasta 16. detsembril kohustas Pärnu maakohus Pärnu linnavalitsust Herderilt Esplanaadi 10 kinnistu tagasi ostma ja maksma ettevõttele üle 2,8 miljoni euro. Kohtuotsus koosnes neljast summast, millest kolme esimese puhul andis kohus õiguse Herderile ja neljanda puhul linnale. Peale selle oli Herderi nõudeid Pärnu linna nõuetega tasaarveldatud.

Esplanaadi 10 kinnistu maksis 35 miljonit krooni ehk 2 236 907 eurot. Kohus tasaarveldas Pärnu linna renditulu nõuet intressi- ja osaliselt müügihinna nõudega ning sai põhisummaks 2 145 009 eurot ehk ligikaudu 33,5 miljonit krooni.

Peale põhisumma mõistis maakohus linnalt Herderi kasuks välja viivised, mille suurus oli eelmise aasta 30. augusti seisuga 626 931 eurot. Kuni 16. detsembri kohtuotsuseni arvestati neid 2 236 907, pärast kohtuotsust 2 145 009 euro suuruselt põhinõudelt. Viivise aastaintress oli 8,25 protsenti ja iga päevaga suurendas see Herderile makstavat summat 484.85 euro võrra.

Kolmandana mõistis maakohus linnalt Herderi kasuks välja 32 718 eurot enampakkumise ja tehinguga seotud kulusid. Kolme summa kokkuvõttena tulnuks Pärnu linnal Herderile maksta 2 826 546 eurot, mis viiviste tõttu iga päevaga suurenes.

Kes vea eest vastutab?

Valeväidet sisaldava lepingu allkirjastas tollane majandusosakonna juhataja Olav Avarsalu, kelle sõnutsi oli kinnistuga seotud piirangute väljaselgitamine linnavara peaspetsialisti Kadri Tekko tööülesanne. Tekko ütles kohtus, et tema tööülesannete loetelus pole muinsuskaitseliste piirangute kontrollimise kohustust.

Tekko väitel ei informeerinud majandusosakonna juristid, keda sel ajal oli isegi kaks, teda muinsuskaitseala laienemisest. Linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo andmetel töötasid Esplanaadi 10 müügilepingu sõlmimise ajal majandusosakonnas juristidena Monika Tamm ja Katri Pruul, kellest esimene on linnavalitsusest nüüdseks lahkunud.

Ametnike varalist vastutust reguleerib avaliku teenistuse seadus. Esplanaadi 10 loos on kahjusumma kõik, mis ületab kinnistu 35 miljoni kroonist müügihinda. Kahju väljaselgitamiseks peab kohtuotsus jõustuma, edasi tuleb asuda uurima, kas ja kelle teenistuskohustuste rikkumine oli süüline.

Seni pole linnavalitsus ametnike võimalikku süüd uurinud. Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis avaliku teenistuse seaduse järgi ületada ametniku kuue ametipalga ja lisatasude summat.

Kuna ametnike kuue kuu palk ja lisatasud olid võimalikust kahjusummast tunduvalt väiksemad, kaalus linnavalitsus nõude esitamist Esplanaadi 10 ostu-müügitehingut kontrollinud notar Marje Jürioja vastu, kes on protsessi kaasatud kolmanda isikuna. Nüüd võib Jürioja kergemalt hingata, sest kohtuvaidlust notari vastutuse väljaselgitamiseks tõenäoliselt ei teki. Samuti jääb ilmselt välja selgitamata, milline ametnik mille eest siis ikkagi vastutab.

Miljon eurot vaba raha

Kohtuotsuseks valmistudes oli linnavalitsus tasapisi suutnud koguda ligi miljon eurot, Herderi küsitav summa ulatus kolme miljonini. Kui riigikohus teistsugust otsust ei langeta, on Pärnul selle arvelt raha väiksemate investeeringute tegemiseks.

Kohtuvaidluse linna kasuks lahenemise korral langeb Pärnu võlakoormus järgmisel aastal 55,2 protsendini, mis võimaldab saada Euroopa Liidu abi näiteks Jaansoni raja kesklinnapoolse osa väljaehitamiseks ja rannapromenaadi pikendamiseks Mai elurajoonini. Kohtus kaotamine võinuks kahtluse alla seada linna-asutuste töötajate palkade viieprotsendise taastamise järgmise ja veel viieprotsendise taastamise ülejärgmise aasta algusest.

Küsimusele, kas kohtuvõit aitab kiiremini palku suurendada, vastas Kivimägi, et ta oleks pigem ettevaatlik ja pooldaks mõningaid ammu vindunud investeeringuid. Miljoni euro eest võiks tema hinnangul korda teha näiteks Savi tänava ja hulga väiksemaid asju, mis juba ammu kordategemist vajavad (Merimetsa tänav, kunstmuruväljak, Lastestaadioni korvpalliväljak).