Politsei hoiatab petturite eest

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talitus hoiatab petturite eest, kes üritavad autoostu varjus eraisikutest automüüjatelt raha välja petta.

Praeguse seisuga on teada, et petuskeemiga on seotud vene või leedu keelt kõnelevad kodanikud, kes võtavad ühendust internetis autot müüva eraisikuga. Hiljem suheldakse e-kirja teel ja inglise keeles ning jäetakse telefoninumber, millel on Nigeeria suunakood.

Automüüjale antakse märku, et auto on ostjale sobiv, ja lepitakse kokku, et sellele tuleb järgi parajasti Eestis olev treiler, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja Kristi Kais.

Maksmise suhtes lepitakse kokku, et müüjale kantakse pangakontole suurem summa raha, mis ületab müüdava auto hinna. Sellest palutakse müüjal arvestada maha auto müügisumma ja ülejäänud raha peaks automüüja andma treilerijuhile.

Hiljem muudavad ostjad kokkulepet ja saadavad müüjale hoopis postiga tema nimele tšeki, mis tõenäoliselt on kehtetu.

Seni teada oleva juhtumi korral oli auto müügihind 900 eurot ja tšekk saadeti väärtusega 5800 eurot. Suure tõenäosusega on tegemist katteta tšekiga, mille kontroll võtab pangas aega ja maksab hinnanguliselt 90 eurot. Kuna toimingu hind on kõrge, ei kontrolli enamik inimesi saadud tšeki õigsust pangas ja sellele kurjategijad loodavadki.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Margus Sass palub, et inimesed oleksid ettevaatlikud ega läheks sellise skeemiga kaasa. „Heal juhul kaotab müüja auto, halvimal kaotab auto ning maksab veel tšeki ning automüügi vahesumma kurjategijatele,“ hoiatas Sass.

Politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Raul Vahtra soovitab ostu-müügitehingute puhul kasutada pigem pangaülekandeid või äärmisel juhul sularahatehinguid.

„Igasuguse kahtluse korral tuleks küsida ostjalt isikut tõendavat dokumenti ja kirjutada üles tema andmed,” manitses Vahtra.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles