Ümbersõidu kergliiklustee valmib sügisel

Ehkki Pärnu ümbersõidu läänepoolsel ühendusteel Tallinna maantee ja Lihula maantee vahel on üht-teist veel kohendada, on suurem osa sinna kavandatud 4,2 kilomeetrist kergliiklusteest juba mõnusalt sõita või käia. Foto: Ants Liigus

Pärnu ümbersõidu läänepoolsel ühendusteel Tallinna maantee ja Lihula maantee vahel on suurem osa sinna kavandatud 4,2 kilomeetrist jalg- ja jalgrattateedest mustkatte all, Ehitajate tee äärde valmivale ümmarguselt viiekilomeetrisele kergliiklusteele on põhi rajatud ja tee ootab asfaltimist.

„Tallinna maantee ja Haapsalu maantee vaheline kergliiklustee valmib koos ümbersõidu sõiduteeosaga, sest sel lõigul asub valmiv Sauga sild, mida kahjuks pole võimalik varem jalakäijatele avada,” vihjas maanteeameti projektijuht Gregor Reimets ajale, millal rattur ja rulluisutaja saab sõita takistamatult mööda vastset kergliiklusteed Papiniidust Papsaarde.

Pärnu ümbersõidu läänepoolsest ühendusteest rääkides olgu meenutatud, et plaanide kohaselt saab ehitaja sillaga ühele poole oktoobri keskpaigaks.

Paraku võtab silla liikluseks korda kohendamine oma aja ja nii peaksid kergliiklejad siis juba igati ontlikule sillale pääsema oktoobri lõpus.

Kui muidu on jutuks asfalditud kergliiklustee juba praegu rõõmuga sõita ja käia, siis tee Tallinna maantee, Ehitajate tee ja Lennuvälja tee ristmiku kanti jääv osa vajab veel viimistlemist. Eelkõige on äärekivid ülekäigukohtades tülikalt kõrgel, mistõttu võib arvata, et äärekividega on ehitajal veel midagi mõttes.

„Ristmikul korrigeeriti äärekive ja lõplik, see tähendab ülemine asfaldikiht paigaldatakse lähinädalatel,” selgitas Reimets. „Kuna tegemist on väga keerulise ristmikuga, on saab lõiku asfalteerida ainult nädalavahetustel, kui transiitliiklus on väiksem ja kõrvalasuvad asutused suletud.”

 Maanteeameti projektijuhi väitel on kavas esimene asfaltimine ette võtta juba sel nädalavahetusel ehk 4.-5. augustil. Kui muidugi ilm seda lubab.

Pärast ülemise kihi paigaldamist tehakse täielik ristmiku markeerimine ja lõplik liikluskorraldusvahendite paigaldamine koos valgusfooride töörežiimi reguleerimisega, mis peaks oluliselt lihtsustama sõidukijuhtide liiklemist kõnealusel ristmikul.

Peatudes põhjustel, tänu millele Pärnu tervisesportlased, ent ka niisama patseerijad saavad juba olemasolevale lisaks kümmekond kilomeetrit kergliiklusteid, ütles Reimets: „Tänapäevaste liiklussõlmede ja teelõikude üks eesmärke on jalgsi- ja jalgrattaliikluse eraldamine sõidukite liiklusest ja seda eesmärki ehitatavad jalg- ja jalgrattateed teenivadki.“

Jalg- ja jalgrattateede lülitamise kõne all oleva projekti koosseisu tingis Reimetsa ütlust mööda seegi, et tegemist ei ole tavalise linna läbiva tänavaga, vaid rahvusvahelise magistraalmaanteega Tallinna-Ikla suunal ja uue maantee ehitamisega lääne suunal. „Oli oluline sõidukite liiklus ja muu liiklus teineteisest eraldada,” lisas ta.