Faasan käib Paikusel majade juures toitu otsimas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paikuse alevis majade lähedal kaamerasilma ette jäänud faasan on Eestis võõrliik.
Paikuse alevis majade lähedal kaamerasilma ette jäänud faasan on Eestis võõrliik. Foto: Evi Paju

Pärnu külje all Paikusel elav Evi Paju sattus hiljuti kodu lähedal jalutades silmitsi faasaniga, kes alevi majade vahele endale toitu hankima tuleb.


Paju sõnutsi juhtus ta linnuga kokku keset alevit oja ääres, kus too lehekõdu sees sahistades endale toitu otsis. „Tunnistasime teineteist umbes viie meetri kauguselt,“ seletas ta. „Lind toimetas toitu otsides edasi ega lasknud ennast häirida.“



Esiti pidas naine lindu metsiseks, ent hiljem selgus, et tegemist on hoopis faasaniga.



Paju jutu järgi oli ümbruses palju faasani jälgi ja väljaheiteid, linnu jäljerada viis lähedal asuvate majadeni.



Naine märkis, et ümberkaudsete elanike väitel on uhket lindu Paikuse vahel nähtud pikemat aega.



Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitsebioloogi Indrek Tammekännu selgitust mööda on faasan Eestis võõrliik, kes siinmail on kusagilt lahti pääsenud ja käib nüüd harjunud kohas toitu otsimas.



“Minagi olen Paikusel majade juures käivast faasanist kuulnud. Ta on harjunud seal ilmselt toitu saama,“ nentis ta.



Tammekännu jutu järgi ei ole faasani lahtlaskmine mõistlik tegu, sest pole teada, millist mõju võib Kagu-Aasiast pärit linnuliik siinsele looduslikule süsteemile avaldada.



Soomes, kus loodusesse pääsenud faasanid on moodustanud oma populatsiooni, pole nende kahju loodusele täheldatud. „Mõjud pole teada. Aga need võivad avalduda alles aastakümnete pärast,“ selgitas looduskaitsebioloog.



Tammekänd märkis, et võõrliigi loodusele avaldavat negatiivset mõju pole vaja kaugelt otsida. „Näiteks karuputk teeb meil kurja. Hädas ollakse kährikutega,“ lausus ta.



Looduskaitsebioloogi sõnutsi on loodusesse pääsenud faasanitest Pärnumaalt varemgi teateid tulnud. „Neli-viis aastat tagasi elasid Tali kandis faasanid,“ mainis Tammekänd.



Tammekänd lisas, et tavaliselt on faasanid lahti pääsenud farmidest, kus neid jahipidamiseks kasvatatakse, kuid viimasel ajal pole ta tegutsevatest farmidest Pärnumaal kuulnud. Kunagi oli Pärnumaal viis farmi, kuid nüüdseks on need Tammekännu andmeil tegevuse lõpetanud.



Kuidas Paikusel nähtud faasan vabadusse sattus, ei osanud Tammekänd arvata. „Eks ta pidi kusagilt lahti pääsema,“ lausus ta.

Märksõnad

Tagasi üles