Vaidlus Eesti ornitoloogiaühingu ja Audru kohafarmi arendaja vahel jätkub, kuna keskkonnaministeerium pole siiani suvatsenud vastata neile küsimustele, mille tõttu on ornitoloogid planeeringule vastu.
Kohafarm võib minna Audrust Saksamaale
13. märts 2009, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Audru vallavalitsus kutsus kolmapäeval pooled ühise laua taha arutama ornitoloogiaühingu vaiet kohafarmi detailplaneeringu suhtes, kuid lahendust ei saabunud. Vallaelanik Anne Seimar jättis samuti oma vastuväited üles, mistõttu pooled tulevad peagi taas kokku maavalitsuses.
Lähipäevil püütakse siiski saada keskkonnaministeeriumilt juriidiline selgitus, kust tuli planeeringusse ministeeriumi tõlgendus, mille järgi kohafarmi rajamine ei avalda mõju umbes kilomeetri kaugusel asuvale Natura alale (Audru poldri linnuhoiuala), samal ajal kui ekspertide järeldused on vastupidised.
Samuti tegi ühing juba septembris keskkonnaministeeriumile ettepaneku laiendada Audru poldri linnuhoiuala ümbruskonna põldudele ja ka tulevase kohafarmi alale, kuna hoiualal ei piisa enam pesitsus- ega rändlindude peatuspaiku. Ministeerium pole vastanud, kui kaugel on need toimingud.
Ornitoloogiaühingu väitel on tõlgenduse korrektsus ja praegu küsitav Euroopa Liidu õigusele vastavus oluline, kuna paneb pretsedendina Eestis aluse kõigile järgnevaile planeeringuile Euroopa Liidu loodus- ja linnudirektiiviga seotud Natura aladesse suhtumisel.
Tõlgenduse küsimus
Intensiivkalakasvatust rajada sooviva FjordFresh Holdingu juhatuse liige Alar Oppar lausus, et kogu vaidlus takerdub arusaamisse, kas Natura ala on Natura ala sees või võib see olla väljaspoolgi. Ja lisas, et ettevõte jääb keskkonnaministeeriumi tõlgenduse juurde.
“Meil kestsid need vaidlused kolm kuud keskkonnaministeeriumis. Keegi ei ignoreerigi, et mõju on. Need mõjud on ära hinnatud. Meil ei ole mõju otseselt Natura alale, vaid ümbruskonnale. Vahe on juriidiline,” selgitas Oppar.
Ornitoloogiaühingu linnukaitse projektijuht Riho Kinks lausus, et selline tõlgendus ühingut ei veena.
“Oleme nõus, et mõjud Naturale on hinnatud ja küsimus on juriidilises tõlgenduses, kuid mitte selles, mis on ja mis ei ole Natura ala, vaid kas Natura alal saab toimuda ala häirimist, nii et kõrval toimuvad asjad teda ei mõjuta,” põhjendas Kinks.
Arendajal on kiire
Osalenud möönsid: selle taga, et hoiuala pole lindudele sobivalt hooldatud, on riigi tegemata töö. Oppar kinnitas, et lisaks keskkonnateenistuse poolt arendajale peale pandud leevendus- ja kompensatsioonimeetmetele, milleks on kohafarmi rajamise korral lindude rände ja pesitsemisega arvestamine, söödapõldude ja valli rajamine ning seire, on FjordFresh Holding vajadusel valmis Audru poldri hoiuala oma kuludega niitma, kuid see oleks piinlik, kui arendaja peab hakkama riigi funktsiooni täitma.
Oppar mainis, et FjordFresh Holding on algatanud planeeringu Saksamaalgi, sest Audru projekt on kujunenud liiga riskantseks.
Audru vallavanem Margus Joonas lausus, et kui planeering läheb vallavolikogusse, hääletatakse seal kindlasti selle kehtestamise poolt, sest 1200 kalakasvatusega kaasnevat töökohta kaalub üles ornitoloogide hirmud, mida ta ei pea põhjendatuks.