/nginx/o/2009/03/18/150153t1h16c6.jpg)
Pärnu linnavalitsuse ja Rootsi suursaatkonna koostöös toimuva Pärnu nädala puhul viibis üleeile Pärnus Rootsi suursaadik Eestis T. E. Jan Palmstierna. Läinud aastal 60. sünnipäeva tähistanud suursaadik on õppinud Stockholmi ülikoolis õigusteadust, töötanud Rootsi esindustes Tšiilis, Taanis, Saksamaal ja Leedus. Seejärel oli tööl tööstus- ja kaubandusministeeriumis ning välisministeeriumis. Suursaadik Eestis möödunud septembrist.
Kõigepealt ütleksin, et mul on hea meel töötada Eestis, sest minu diplomaadikarjäär pole viinud mind maailma eri nurkadesse, olen enamiku ajast töötanud Läänemere piirkonnas ja seetõttu on mul regiooni asjadest parem pilt.
Mõistagi ei ole investorite leidmine praegu kerge. Tallinnas on Rootsi kaubanduskoja esindus, kellega teeme väga tihedat koostööd. Eeskätt püütakse Eesti vastu huvi äratada Põhja-Rootsis väike- ja keskmise suurusega firmades. Eestis on meie eriline huvipiirkond Ida-Virumaa.
Mu kolleegid kaubanduskojas pole väga pessimistlikud, ehkki Rootsilgi on majanduslikke probleeme.
See on olnud väga ilus päev. Esimest korda olin Pärnus 2000. aastal, kui töötasin suursaadikuna Leedus. Sõitsime abikaasaga läbi Läti ja Eesti, Pärnus einestasime Rannahotellis.
Taas viibisin Pärnus möödunud aasta septembris värskelt nimetatud suursaadikuna, kui Pärnus toimus Põhjala-Balti välisministrite kohtumine.
See on mul kolmas külaskäik. Oli asjalik kohtumine linnapeaga, külastasin linnakodaniku maja ja mulle väga meeldis teie kaunis keskraamatukogu, kus olin rootsi keelest tõlgitud kirjanduse näitusel. Laupäeval olen tagasi, et kuulata kontserti raekojas.
Tipp-prioriteet on Läänemere strateegia (Baltic Sea Strategy) ja Euroopa Liidu edasine laienemine ning koostöö riikidega, kes veel ei saa ELi täisliikmeteks. Seda kutsume idapartnerluseks (Eastern Partnership), ennekõike puudutab see koostööd Moldova, Gruusia ja Ukrainaga.
Tähtsad on kliimaprobleemid, keskkonnakaitse, energeetika, mis on seotud detsembris Kopenhaagenis toimuva konverentsiga.
Rootsi valitsuse seisukoht on oodata ära keskkonnamõjude hindamise raport. See jõudis ministeeriumideni alles mõne päeva eest. Rootsi valitsus hoiab Nord Streami osas madalat profiili. Eesti on eitaval seisukohal, samuti teame, et projekti vastu on teised Balti riigid ning Rootsiski kostab negatiivseid hääli. Üks meile suuremaid probleeme oli platvorm, mida kavandati Gotlandi lähedale, kuid see pole enam päevakorral. Nüüd sõltub otsus keskkonnamõjude hindamise projekti lugemisest.
Praegu mõjutavad seda pilti tugevasti majandusprobleemid Balti riikides. Ei saa öelda, et Rootsi meedia süüdistaks Balti riike, pigem kritiseeritakse Rootsi panku, et need on olnud Balti riikides ülearu aktiivsed.
Kui valmistusin tulema Eestisse suursaadikuks, kohtusin Rootsi pankade juhtidega ja nad ütlesid väga selgelt ning ühemõtteliselt, et investeeringud Balti riikidesse on tehtud pikaajalistena ja neil pole mingit kavatsust siit tagasi tõmbuda. Küsimus ei ole kiiresti raha teenimises ja siis kadumises, pangad on tulnud siia selleks, et jääda.
Oluline on üle elada kaks keerulist aastat 2009 ja 2010 nii Rootsis kui Eestis.
Mõistagi on ajakirjandus keskendunud paljuski Rootsi pankade kaotustele Balti regioonis. Ent pangad on siia investeerinud palju raha ja neil on jätkuvalt palju raha, kuigi mitte enam nii palju kui varem.
Jah, ma loodan, et vaid kaks aastat on rasked. Algul arvati, et tõus tuleb 2010. aastal, kuid mulle on jäänud mulje, et viimasel ajal on nõustutud, et raskusi jagub kaheks aastaks. Igal juhul olen lootusrikas.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)