Eesti huntide elu uurimisel astuti samm edasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eno-Gerrit Link
Copy
Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakond märgistas GPS-GSM saatjatega kaks täiskasvanud isahunti.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakond märgistas GPS-GSM saatjatega kaks täiskasvanud isahunti. Foto: Keskkonnateabe keskus

Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakond märgistas Pärnu- ja Viljandimaa piirialadel laiuvates metsamassiivides GPS-GSM saatjatega kaks täiskasvanud isahunti.

Üks loomadest märgistati suve esimeses pooles, teine aga ülemöödunud nädalal. Mõlemad isendid kuuluvad samasse karja ja asustavad ühte konkreetset territooriumi. Loomad olid märgistamise hetkel heas tervislikus seisundis, teatas keskkonnateabe keskus.

Uurimisprojekti peamine eesmärk on hankida võimalikult täpset teavet Eestis elavate hundikarjade reviiride suuruse, kasutuse, elupaigavaliku ja toitumise kohta.

Ligi aasta väldanud projekti käigus on analoogne jälgimisseade paigaldatud  kokku kolmele hundile. Neilt laekuva info põhjal liiguvad loomad territooriumil suurusega 400-500 ruutkilomeetrit, jättes oma jälgi keskmiselt kaheksa jahipiirkonna territooriumile.

Tagasi üles