Väidet "Õpilasesinduste võim peaks koolides suurenema" kaitsev Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets peab tänase on-line-väitluse teises osas vastama kiirelt ja konkreetselt oponentide teravatele küsimustele. Samasuguse risttule all on teine osapool ehk Eesti väitlusseltsi võistkond, kuhu kuuluvad Helery Maidlas ja Kristin Parts.
VÄITLUSSELTS: Mis takistab praegu õpilasesinduste efektiivset tööd?
LAANEMETS: Õpilasesindustel ei ole reaalset seadustega tagatud mõju. Olulisi koolielu puudutavaid otsuseid tehakse hoolekogudes ja õppenõukogudes ning seal on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õpilased esindatud vaid ühe liikmega.
VÄITLUSSELTS: Kui suur peab olema õpilasesinduse roll, et kõik õpilased koolis tunneksid end demokraatlikku protsessi kaasatuna ja et nende arvamustel ning soovidel oleks kaal?
LAANEMETS: Õpilasesinduse roll peaks olema sedavõrd suur, et kõik õpilased tunneksid end demokraatlikku protsessi kaasatuna.
LAANEMETS: Millel põhineb eeldus, et noored ei suuda teha mõistlikke otsuseid? (Näiteks eelistaksid katkise katuse parandamisele kohvimasina ostmist).
VÄITLUSSELTS: Leiame, et noorte soovid on siiski pigem lühiajalised ja muutuvad kas või lendude vahetudes, noored ei pea otseselt kandma vastutust kooli jätkusuutlikkuse eest.
Muidugi tegelevad koolisüsteemi muutmisega aktiivselt Eestis tegutsevad õpilasorganisatsioonid (nt Eesti õpilasesinduste liit), kuid kui keskendume siiski ühe keskmise kooli õpilaskonna vajaduste kajastamisele, siis need hõlmavad pigem lihtsamaid ja vähevastutusrikkaid eesmärke, nt ürituste korraldamine või söögivahetundide pikendamine, mis on kindlasti mõistlikud, samas mitte pikaajalised otsused.
Veel enam arvame, et on liialt optimistlik uskuda, et kõiki noori huvitab koolisüsteemi või konkreetse kooli käekäik.
LAANEMETS: Millel põhineb arvamus, et organisatsiooni mõju suurenemisega ei tõuse selle atraktiivsus liikmete jaoks?
VÄITLUSSELTS: Arvame seda seetõttu, et õpilasesindusega liituvad enamasti noored, kellel on juba eelnev sügav huvi korralduslike protsesside vastu. Mõju suurenedes võib tõusta õpilasesinduse maine üldiselt, kuid aktiivsest otsustusprotsessist võtab enamjaolt osa siiski sama ringkond.
Eelnevalt toodud valimiste analoog näitab, et ühe või teise tegevusega kaasnev mõjuvõim ei pruugi olla piisav indikaator suurema rahvahulga ligi tõmbamiseks.
VÄITLUSSELTS: Kas demokraatliku otsustusprotsessi juurutamiseks poleks vajalik kaasata kogu õpilaskond aktiivselt kõigi otsuste langemisesse, mitte ainult õpilasesinduse töösse?
LAANEMETS: Aktiivne ja demokraatlik õpilasesindus, kellel on võimalus vastuvõetavaid otsuseid mõjutada, kaasabki oluliste otsuste langetamisse kogu õpilaskonna. Näiteks küsitlusi korraldades.
VÄITLUSSELTS: Miks tekitab suurem mõjuvõim õpilases tahtmist või huvi seda rakendada?
LAANEMETS: Kui mis tahes tegevusel on tulemus, on inimesed (õpilased) motiveeritud ka mõjuvõimu rakendama.
LAANEMETS: Oponentide arvates moodustavad õpilasesinduse tavapäraselt kitsasse sõpruskonda kuuluvad noored. Kas peamegi sellise olukorraga leppima?
VÄITLUSSELTS: Kindlasti ei pea me olukorrale käega lööma, ruumi parandusteks leiab alati. Sellegipoolest, arvestades õpilasesinduste hetkeolukorda, tähendaks suurema mõjuvõimu lubamine väikese grupi ideede veelgi tugevamat esiletõusu. Õpilasesinduste rolli suurenemisele saab reaalsemalt hakata mõtlema siis, kui otsuste täideviimisel on tagatud kõigi õpilaste võrdne osalus ja rahulolu.
LAANEMETS: Oponendid väidavad, et kodanikuühiskonna populariseerimiseks oleks vaja tõsta inimeste huvi. Kuidas peaks noorte huvi tõstma?
VÄITLUSSELTS: Noorte huvi kodanikuühiskonna tegevuse vastu peab hakkama tõstma oluliselt varem, kui seda lubab õpilasesindusega liitumise iga. Nõukogude aega iseloomustab demokraatia puudumine üldiselt ja autokraatia kooli juhtimises moodustab sellest vaid väikese osa.
Tänapäeva Eestis on olukord aga märkimisväärselt muutunud, mis tähendab, et noorte kaasamist ühiskonnaellu saab suurendada eri kanalite kaudu juba maast madalast.
VÄITLUSSELTS: Millised on need küsimused, milles õpilaste arvamus on praegusel hetkel vähe esindatud ja mis õpilasesinduste rolli suurenedes kindlasti paraneksid?
LAANEMETS: Koolielu korralduslikud küsimused: eksamite ja koolivaheaegade ajad, valikained, rahulolu õpetajatega, hindamise põhimõtted, arengukava.
VÄITLUSSELTS: Kas ainuüksi see, et esinduse liikmeid saab demokraatlikult valida, süsteem, mis töötab ka praegu enamikes koolides, kasvatab juba noortes demokraatlikku mõtteviisi?
LAANEMETS: Näen vastuolu. Väitsite esimeses kõnes, et õpilasesindused ei kanna õpilaskonna häält ja neid ei valita demokraatlikult. Kas süsteem siis toimib? Oluline ei ole valimistel osalemine kui protsess, vaid oluline on see, et valitav omab ka mõju koolielu muuta.
LAANEMETS: Kui arvate, et õpilasesinduste liit on toimiv organisatsioon, siis keda ta esindab?
VÄITLUSSELTS: Me ei eita, et õpilasesinduste liit esindab õpilasi, küll aga kindlasti mitte kõiki. Nende otsustes on osalised aktiivsed noored, keda huvitab koolisüsteemi korralduslik pool, ent me ei näe, kuidas siis, kui organisatsioon oleks efektiivsem, hakkaks kvantitatiivselt suurenema nende noorte hulk, keda liidu töö huvitab.
LAANEMETS: Millistes küsimustes peaksid õpilased teie arvates koolielus kaasa rääkima ja otsustama?
VÄITLUSSELTS: Ideaalis oleks õpilastel suhteliselt suur sõnaõigus kõiges, mis puudutab koolielu. Sellegipoolest näeme, et sellise olukorrani jõuda on peaaegu võimatu. Nimelt jääb eesmärgi teostumist alatiseks kummitama asjaolu, et kõigi otsuste taga ei pruugi olla kogu koolipere toetust. Vastuvõetud otsused on aga jäävad ja mõjutavad tugevalt kooli käekäiku.
LUGEJA LAANEMETSALE: Õigusi ja võimalusi demokraatlikus ühiskonnas osalemiseks võib ju anda, aga kust tulevad oskused ja väärtused oma õiguste vastutustundlikuks kasutamiseks?
LAANEMETS: Kodust ja koolist. Kool ei ole vaid ainete õpetamise koht, oluline on õpetada ka valikuid tegema ja vastutust võtma.
LUGEJA LAANEMETSALE: Tere! Olen käinud pea tosin aastat Eesti parimate sekka kuuluvas eliitkoolis. Ka seal oli ÕOV pidevalt pildil, kuid tegu oli pigem paraja Potjomkini külaga. Käidi koos ja tähtsate nägudega peeti koosolekuid, kuid reaalne võim ja mõjujõud puudusid. Tsiteerides üht sõpra: "Otsustati, mis värvi WC-paber koolis olla võiks."
Kui palju ikkagi oleksite teie valmis koolis võimu ja otsustusõigust õpilastele andma? Kas see ei oleks ebapopulaarne samm õpetajate ja juhtkonna tarbeks? Õpilaste ja õpetajate suhetesse on mõningad konfliktid sisse kodeeritud, enamasti sõidab kool neist tugevama õigusega üle ja see tundub juba loomulikuna. Kas te ei karda fundamentaalseid lahkhelisid, mille puhul sooviksite võimu säilitada?
LAANEMETS: Potjomkini küla ongi see, mida tuleb vältida. Kui noortel puudub tegelik otsustusõigus, siis arutletaksegi vähetähtsatel teemadel. Loomulikult ei ole õpilastel otsuste tegemisel ainuõigus, aga võrdsete partneritena saavad õpilased Sütevakas kaasa rääkida, milliseid valikaineid võiks kool pakkuda, millal on koolivaheajad, milline on koormuse jaotumine õppeperioodide vahel, milliseid üritusi võiks koolis korraldada jne. Kui noori võrdsete partneritena võtta ja neid usaldada, ei ole vaja autoriteedi vähenemise pärast muretseda.
LUGEJA VÄITLUSSELTSILE: Milline oleks teie silmis õpilasesinduste pädevuse piir? (Räägime siin ju võimu suurendamisest, kuid mis tasemelt ja kuhu …)
VÄITLUSSELTS: Õpilasesinduste pädevuse piiri on konkreetselt rake määrata. Küll aga tuleks silmas pidada, et ükskõik kui tähtsad või vähetähtsad otsused saaks vastu võetud ja täide viidud, arvestades õpilaskonna toetust ja idee praktilisust.
LUGEJA VÄITLUSSELTSILE: Millised on teised võimalikud faktorid, mille kaudu oleks otstarbekam suurendada õpilaste huvi ja demokraatlikke oskusi, kui õpilasesinduse õiguste suurendamine selleni ei vii?
VÄITLUSSELTS: Huvi ja demokraatlike oskuste teke eeldab pikemaajalist protsessi. Pelgalt õpilasesinduste rolli suurenemine selleni ei vii. Näiteks võiks mõelda koolis toimuvale ühiskonnakasvatusele. Kui nõustume, et noored peaksid aktiivselt ühiskonnas osalema, siis kas ei tasu alustada sellest, et anda noortele baasteadmised ühiskonna kohta varem kui 9. klassis? Arvamuse omamine ja selle esitamine nooremas eas loob pinnase ka selleks, et tulevikus tahaks rohkem noori olla seotud õpilasesinduse tööga.
TOIMETAJAD: Suur tänu Andres Laanemetsale ja väitlusseltsi meeskonnale huvitava debati eest! Järgnevalt jääme ootama mõlema poole lõppsõna.
Ristküsitluse lõpus valib väitluse moderaator Oliver Mõru mõlemale poolele paar paremat lugejate esitatud küsimust.
Sellele järgnevas väitluse 3. etapis esitavad mõlemad osapooled kokkuvõtvad lõppsõnad.
