:format(webp)/nginx/o/2017/07/25/6924809t1he510.jpg)
Tervise Paradiisi valveinstruktorile töövarjuks minnes eeldasin, et täitub lapsepõlveunistus. Et minust saab David Hasselhoff ning patrullin, punane särk seljas, ja päästan inimesi. Mind tervitas vaneminstruktor Kadi Merivälja ja palus esmalt ümber riietuda. Paningi selga punase särgi ja tundsin ennast hästi. Merivälja tegi veekeskuse ekskursiooni, möödusime mägijoast ja torudest, et võtta koht sisse valvestaabis.
Uurisin temalt, milles nende töö seisneb ja milline pilt avaneb just neist kümnest kaamerast. Asi polnud ainult tema pakutud kohvis, vaid tema öeldus. Ärkasin, sest sõnad kainestasid. Tänavu Soomes juhtunud intsident, kus ema läks sauna ja laps uppus peaaegu ära, paistis olevat ulme ja ühekordne juhtum. Midagi, mis meil kunagi ei saaks juhtuda. Tühjagi.
Kui tihti peavad valveinstruktorid teie asutuses lapsi vees aitama või lausa päästma?
Eelmisel nädalal oli iga päeva kohta intsident. Valveinstruktoril on päevas olnud maksimaalselt kolm juhtumit, kus lapsed peaaegu sattusid või olidki juba vees hätta sattunud. Kahe lapsega juhtus see kusjuures 5–6minutise vahega: ühel juhul oli olukord juba nii tõsine, et lapsel oli vesi hingetorus. Sellel nädalal (intervjuu võeti 14. juulil, K. R.) on natuke rahulikum olnud. Hätta sattunud lapsed olid kuni 11aastased. Sellises vanuses Tervise Paradiisi veekeskuses meie reeglite kohaselt iseseisvalt liikuda ei tohiks. (Samal ajal astub staapi Tervise Paradiisi kõige staažikam instruktor Gert Kuusik, K. R.) Vastutava täiskasvanu valveta laste üksinda suplemise vanusepiirang on ju kehtestatud selgetel põhjustel. Kelle ujumisoskus on kehv või lausa puudulik, kes on veel liiga lühike, kes liiga habras, kes ei jaksa hüpata või ujuda.
Meil tegi siin üks Soome poiss saltosid: hea, et ta kaela ei murdnud. Kadi Merivälja
Milline on teie kogemus?
Kuusik: Viimasel aastal on intsidente rohkem olnud. Enne oli kolm–neli aastat vaikus. Kui mina 12 aastat tagasi tööle tulin, oli päästmist kõvasti.
Merivälja: Praegu tundub tõesti, et järjest rohkem juhtub. Tulin neli–viis aastat tagasi tööle ja kahe aasta jooksul ei olnud ühtegi ohtlikku olukorda. Nüüd on mõnel perioodil vaat et iga päev. Aga see asi ei tohi sinnamaale jõuda. Uppumisohtlikku situatsiooni märgata ja ära tunda on äärmiselt tähtis. Et jõuda reageerida enne, kui see inimesele juba terviseprobleeme, tüsistusi tekitab ning enne, kui näiteks lapsel tekivad hingamisraskused ja vesi läheb hingetorru.
Uppujat märgata on väga keeruline. Enamasti juhtub see lastega, aga oleme täiskasvanuid või lausa seeniore mullivannist päästnud. Meil on arhiivis üks videolõik, kus avasime veekeskuse kell 11 ja 11.15 tõmbasin juba vanainimese mullivannist välja. (Merivälja jälgib samal ajal kaamerapilti ja Kuusik lahkub, et minna kontrollima, kas kõik ruumid on veekeskuse avamiseks valmis, K. R.)
Kuidas teie seda probleemi lahendate?
Kuidas mina näen seda? Mida mina oma valveinstruktorite tiimilt nõuan? Nagu juba öeldud, äärmiselt tähtsal kohal on ennetus ja märkamine. Ma pean uut instruktorit õpetama uppujat tähele panema. Alguses on seda väga raske teha. Ma näitan hiljem videotest, kui keeruline on seda ette näha. Teine küsimus seisneb muidugi maailmaparandamises: tõsta lastevanemate teadlikkust ja suurendada vastutustunnet. Kui tuleb ette selline juhtum, et laps upub, ei tohi seda jätta sinnapaika. Sa pead leidma lapsevanema või vastutava inimese ja ütlema, mis juhtus. Laps ise ei lähe kunagi ütlema.
Kuidas lapsevanemad reageerivad, kui te nende poole pöördute? Kas on olukordi, kus ei tunnistata süüd?
Seda tuleb väga palju ette. Mul ei ole õigust miskit teha. Meie teeme ennetustööd. Kui ma lapse veest päästan ja tema tervis on korras, ei saa ma midagi teha. Aga hing tahaks lapsevanemat karistada.
Mida nad ütlevad?
Et nende laps ju oskab ujuda. Meil oli situatsioon üheksa-aastase lapsega: ema istus saunas ja laps jooksis. Aga kuna meie töö on ennetada, jäi ta meile silma. Miks ta üksi jookseb? Kas kuskil keegi hoiab tal silma peal?
Märkasin silmanurgast, et ta hüppas. Hüppas ära ja sinna ta jäi. Kohe ma aru ei saanud. Läksin lähemale, vaatasin, et ei uju enam. Läksin hüppeplatvormile.
Vaatasin, et ülejäänud lapsed hüppavad temast üle. Vahepeal lapsed mängivad ju uppunut. Aga siis, kui klaasistunud pilk minu poole vaatas, tõmbasin ta välja. Küsisin, kus ta ema on. Igatahes ema sõimas lapse läbi: ütles talle, et sa ju oskad ujuda.
Mina teatasin emale, et laps siin enam kätisteta ei liigu. Ema vastas, et mina ei või talle ütlema tulla. Ema lasi lapsel uuesti hüpata ja ujuda ja ta ujuski! Aga see esimene šokk, et jalad ei ulata põhja ... Madalas ja nelja meetri sügavusega basseinis ujuda on erinev. Lapsed väsivad samuti.
Mida teie olete püüdnud vanematele öelda?
Kuna õnnetusi on juhtunud palju, on meil hea meel, et lapsevanemad on hakanud rohkem kuulama. Mõistame mõlemad, et lapselt ei saa oodata, et ta teeks kõike õigesti või nii, nagu me täiskasvanutena tahaksime seda ette kujutada. Püüame ennetada ja tihti räägime lastevanematega, kes on liiga noore lapse jätnud omapead ja läinud üksi sauna. Aga asi pole ainult laste üksinda jätmises. Ükskord tõmbasin lapse otse ema kõrvalt välja.
Ema imestas, et mis see nüüd on, natuke köhis ainult vett ju. Meile oli see juba uppumisohtlik situatsioon. (Merivälja osutab videole, kus pisike laps tatsub mullivanni poole, vajub põhja ega ilmu pinnale, K. R.) Laps tatsus ise mullivanni poole. Isa jalutas eemal, lapse kätised käes. Õnneks seekord võõrad inimesed märkasid.
Mais mõisteti Soome veekeskuses lapse omapäi jätnud ema tingimisi vangi. Mida te sellest arvate?
See oli õige. Meilgi leidub paraku palju lapsevanemaid, kes arvavad, et veekeskustes ja ujulates ei pea lapsevanem oma lapse tegemisi jälgima ja nende eest vastutama. Vanemal või lapsega kaasas oleval täiskasvanul lasub esmane ja vahetu vastutus lapse tegevuse eest.
Soomes juhtunu tõstab teadlikkust ja teeb samuti meie elu ja selgitustööd pisut lihtsamaks. Ma vaidlesin lapsevanemaga, kes tõi näiteks vene aja: tol ajal oli nii ja last ei hoitud vatitupsus. Ta lasi liutorudest lapsega kordamööda alla, ise tuli lapsele selga. Kui palusin tegevuse lõpetada, vastas, et kasvatab ise oma last.
Kas lapsevanemaid peaks karistama?
Meie ei saa karistada. Kui ma näen, et hoolimatu käitumine kordub, on mul õigus niisugused kliendid veekeskusest ära saata. Seda juhul, kui ma näen, et meie tähelepanujuhtimised ja manitsused ei jõua kuhugi. Kui ma pean oma tähelepanu koondama vaid ühele lapsele, kui samal ajal on veekeskuses veel mitusada last, tohib meie valveinstruktor selle lapse ja ta vanemad keskusest minema saata.
Kas välismaalastega esineb samuti probleeme?
Kõige lohakamad võib-olla ongi välismaalased. Nemad ei taha tihti aru saada. Ma mõistan, et lapsel peab põnev olema ja lapsevanem tahab ise lõõgastuda. Aga meid on ainult kolm ja me peame jälgima paljusid inimesi. Suvel on meil käinud päevas isegi 1000 inimest läbi. Muidugi jälgime ka meie. Aga kui sul on kaks last, proovi ise vaadata. Meie oleme esmaabiandjad ja ennetajad, mitte lasteaiakasvatajad. Meilt on küsitud, miks me siin siis istume.
Laste seisukohast oleks hea, kui te niisama istuksite.
Minu arust küll. See näitab vanemate tehtud tööd. Soomlastest lastevanematega on see hea, et nad mõistavad meie tähelepanujuhtimist lihtsamini. Pärast käivadki lapsega kogu aeg kaasas.
Meil tegi siin üks Soome poiss saltosid: hea, et ta kaela ei murdnud. (Kadi näitab videot, kus poiss teeb hüppelaualt salto, aga kukub vastu platvormi turjale, K. R.) Tema näiteks keeldus kiirabist. Õnnelik õnnetus, et kukkus turjale, mitte kaelale. Siia ei saa ekstreemseid elamusi otsima tulla.
Seadus ei taga basseinide kvaliteetset turvamist
Eestis pole seadusandlust, mis nõuaks basseinides kvaliteetset järelevalvet. See võib tähendada, et mõnes spaas hoolitsevad meie tervise eest inimesed, kes pole treenitud uppujat päästma.
Valveinstruktor Kadi Merivälja jutu järgi ei ole sellist seadust, mis kohustaks veekeskusi või spaasid palkama väljaõppega instruktoreid. Tema sõnu kinnitas Eesti vetelpääste seltsi instruktor Gert Teder, kes ütles, et basseinidele kehtivad paljud seadused ehituslikest nõuetest veekvaliteedini, kuid vaeslapse ossa on jäänud vetelpääste. “Meil on küll kutsestandard basseini vetelpäästjatele, aga see pole kohustuslik,” nentis ta.
Pigem on veekeskuse turvalisus jäetud ettevõtte otsustada. “Mõnes asutuses võivad üleval olla vaid valvekaamerad, mida valvelauas istuv töötaja jälgib. See on justkui distantsvalve, aga ei saa öelda, et valve täielikult puudub,” kommenteeris Teder.
Tedre sõnutsi on Eesti vetelpääste selts üritanud teadvustada vajadust vastava seaduse järgi juba üle kümne aasta. Miks on vaja aga konkreetset seadust? Paljud veekeskuste atraktsioonid on väga ohtlikud ja kõik inimesed ei pruugi oma ujumisoskust õigesti hinnata. “Samuti annab see töötajatele selged piirid, kus ja kes mille eest vastutab,” rääkis Teder.
Eestis tegutseb Tedre arvates väga korralikke ujulaid ja veekeskusi, mis oma personali koolitavad, aga ka vähem tublisid. Tervise Paradiis kuulub kindlasti eeskujulike hulka. Veekeskuse juhatus on seda meelt, et veekeskuses peaksid olema väljaõppega instruktorid, kes osalevad kord aastas Eesti vetelpäästjate seltsi ja esmaabikoolitustel.
“Kogemusele toetudes arvan, et igas spaas, kus olemas mingisugune basseinike, peaks olema kohustus palgata vähemalt üks väljaõppega instruktor. Esmase esmaabikoolituse läbinud baaridaamist ei piisa,” leidis Merivälja.
Milline näeb välja valveinstruktori töö?
Tervise Paradiisis tuleb hommikune valveinstruktor juba kella kuuest tööle, et jälgida jõusaalis ja ujulas toimuvat. Jõusaalis vaadatakse, kas masinaid kasutatakse õigesti ja kas kord on majas. Enne veekeskuse avamist tehakse ohutust tagavad üldtööd. Käiakse liutorud ja mägijõgi läbi. Vaadatakse, et mullivannis ei oleks ühtegi lahtist plaati või teravat serva, mis võiks ohtu tekitada. Samuti kontrollitakse, kas saunades jätkub soola ja kapivõtmed on kõigi kappide ees.
Veekeskuse avamise ajaks, kella 10ks tuleb tööle teine valveinstruktor. Kolmas saabub kell 11. Üks valvetöötaja jälgib üleval staabis kaameratest veekeskuses toimuvat ja teine vastutab esmaabi eest, vahel osutab esmaabi hotellikülalistelegi. All veekeskuses patrullib kolmas valveinstruktor. Allkorruse neljameetrine bassein on kogu aeg valve all. Allkorruse järelevalve vahetub iga tunni tagant. Hommikul tööle tulnud instruktori vahetab kella 14 ajal välja õhtune. 21.45 paiku suletakse veekeskus. Valveinstruktorid ootavad, kuni saunad välja lülitatakse, kustutatakse jõusaali ja veekeskuse tuled ning saadetakse inimesed välja.
Mis vahe on avavee vetelpäästjal ja valveinstruktoril?
Avavee vetelpääste ehk rannavalve ja valveinstruktori suuremad erinevused on need, et valveinstruktori jälgitav ala on väiksem ja kohalejõudmise maa lühem ning vesi selgem. Peale selle ei mängi instruktori töös ilmastik rolli. Vetelpäästel teevad lained ja sademed töö väga palju raskemaks. Ilmgi võib kiiresti muutuda. Rannas ei ole vesi läbipaistev ja laine tagant on uppuvat inimest märgata üsna keeruline. Meie veekeskuses saame üldjuhul inimese kätte enne, kui olukord läheb eluohtlikuks. Kuna teame, kus on meie peamised ohukohad ja millised inimesed meil põhiliselt ohtu satuvad (kuni 11aastased lapsed ja väga eakad), on meil lihtsam oma territooriumi jälgida ja tähelepanu pöörata. Eks rannaski ole samamoodi, aga neid kohti, kus võib tekkida ohtlikke olukordi, on mitu korda rohkem ja distants kannatanuni võib olla väga pikk. See eeldab suurepärast ujumisoskust. Meil tuleb ujumist vähem ette. Muidu on töö iseloom sama: jälgida, ennetada, reageerida.
Milline peab olema valveinstruktor?
Valveinstruktor peab olema kohusetundlik ja meeskonnatöötaja. Peab olema füüsiliselt üsna tugev, sest juhtuda võib ju kõike ja valmis peab olema väga keerulisteks situatsioonideks. Kas või näiteks selleks, et nelja meetri sügavuselt tuleb päästa täiskasvanu. Peame olema head suhtlejad ja oskama keeli. Eesti, vene, soome keele oskuseta on seda tööd raske teha.
Allikas: Kadi Merivälja, Tervise Paradiisi vanemvalveinstruktor
Kairi Lusik, Viikingi taastusravikeskuse tegevdirektor:
/nginx/o/2017/07/25/6924811t1h33c6.jpg)
Meie veekeskus on tegutsenud kaks aastat ja selle aja jooksul pole pidanud õnneks kedagi päästma.
Sellel suvel pole veel ühtegi tõsist juhtumit ette tulnud. On olnud väiksemat laadi kriimustusi ja marrastusi, mille pärast pole pidanud kiirabi kutsuma. Meil on iga päev tööl meditsiiniõde, kes annab kohe esmaabi, kui vaja läheb.
Lastegagi ei ole ühtegi eluohtlikku situatsiooni ette tulnud. Pigem sellised korrarikkumised, kus nad hüppavad basseini või jooksevad, kuigi see on keelatud. Hüppamist keelavad sildidki on igal pool väljas.
Perega spaad külastades on tähtis eelkõige see, et lapsi ei jäetaks järelvalveta. Lapsi tuleb korrale kutsuda, kui nad segavad külastajaid oma käitumisega, kuna ülejäänud külastajadki soovivad rahus puhata ja nautida. Vanematel tasub maast madalast lastele eeskuju näidata, kuidas spaas käituda.
Ave Pill, Estonia spaahotelli müügi- ja turundusjuht:
/nginx/o/2017/07/25/6924805t1h8804.jpg)
Estonia Resort Hotel & Spa basseiniala turvab professionaalne vetelpäästja. Õnneks on vetelpäästja abi vaja läinud vaid paar korda, et kiire veevooluga tsoonist välja aidata vanemaid inimesi, kel pole kätes küllalt jõudu end ise sealt välja tõmmata. Abi palutakse pigem enne spaasse sisenemist kriimustuste või haavade plaasterdamisel. Sel suvel ei ole tekkinud vajadust kedagi päästa.
Aeg-ajalt käib meil kliente, kes tulevad spaasse, kui on juba alkoholi tarbinud. Sellises olekus võivad kuumas sauna tekkida koordinatsioonihäired. Vahepeal tekib probleeme märjal põrandal jooksvate klientidega. Soovime, et kõik meie külalised teadvustaks, et spaa on koht, kus aeg maha võtta ja lõõgastuda. Kiirabi kutsuti kord alkoholi tarbinud kliendile, kel hakkas paha.
Probleeme tuleb sageli ette lastega, kes hüppavad basseini äärelt vette. Siis peab vetelpäästja neid korrale kutsuma ja lapsevanemaid manitsema.
Lastega spaasse tulijatele soovitame veeta aeg koos lastega ja selgitada neile, miks spaas käiakse, miks ei tohi basseini hüpata, ja tutvustada saunas käimise tavasid. Kindlasti ei tohi jätta oma lapsi järelevalveta – just nii nagu nad ei tee seda rannaski.
Jaan Ratnik, ASi Sanatoorium Tervis ja OÜ Tervise Paradiis juhatuse liige:
/nginx/o/2017/07/25/6924813t1h4309.jpg)
Kõik veekeskused ja muud adrenaliinitaset tõstvad atraktsioonid ja teemapargid on suurema ohuga kohad intsidentide tekkeks. Seda peab endale teadvustama. Kas või see lihtne tõde, et ükskõik mis imelisest materjalist on põrand tehtud, kui see on märg, on see märksa libedam kui kuiv põrand.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/19/7702939t1h1e24.jpg)