Täna Pärnu Keskuses avatud taluturult leiab Lõuna-Eesti väiketootjate kõrval siitkandi talunike toodangut veel vähe, ent taluturu eestvedaja Merle Vall loodab, et edaspidi tuleb kohalikku kraami jõudsalt juurde.
Taluturg ootab kohalikku kaupa
12. oktoober 2012, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat Tartus Lõunakeskuse taluturul toimetanud Vall räägib, et Taaralinnas on asi kenasti tööle hakanud ja hea hulk tootjaid, kel jaksu Pärnussegi tulla, välja kujunenud.
Tartus majandab Valli juhtimisel turgu MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Pärnus aga tulundusühistu (TÜ) Taluturg.
“Pärnusse turu tegemiseks lõime TÜ, kus on kümme liiget,” selgitas Vall. “Praegu sinna ühtegi Pärnumaa tootjat veel ei kuulu, aga nimekiri on avatud. Meie siht on ju avada taluturge kogu Eestis, kui Pärnu maakonnas on selliseid mõnusaid tegijaid, kes meiega ühte kasvavad ja suudaksid panustada laiemalt kui vaid Pärnusse, astugu julgesti ligi.”
Siiski, need Pärnumaa talunikud, kes juba Lõunakeskuse taluturule jõudnud, ja mõni veel on juba platsis Pärnu Keskuseski.
Tamme ürditalu, mesinik Aare Jõumehe, Margot Saare jaanalinnukasvatuse, Vändra Leiva ja Metste talu kaup on tänasest igal juhul siinselt taluturult saada.
Eile sättis turul oma aiavilju välja Tihemetsas Kärsu külas salatisibulat, porgandit, tšillipipart, maapirni, tomatit ja punapeeti kasvatav Katrin Pärn, kel taluturukogemus Lõunakeskusega ette näidata.
“Mullu otsisime kohta, kus oma saadusi müüa. Andsime prooviks vilju Tartusse ja läks päris hästi,” meenutas Pärn. “Kui nüüd Pärnu turg niisama ilusasti toimima hakkaks, oleks küll super.”
Iga päev Pärnusse tööle käival Pärnal oleks maakonnakeskusse oma köögivilju märksa hõlpsam transportida kui Tartusse.
Seetõttu julgustab Vall piirkonna ülejäänud talunikkegi endast märku andma, mainides, et taluturg pole koht, kuhu üksi mahetootjal asja. “Pärnakad, ärgake üles, tooge köögi- ja puuvilja! Praegu ootaks eriti kohalikku kartulit ja kaalikat,” kutsus ta. “Ja ootame siia eraettevõtjast pagarit, kes tahaks juuretisega rukkileiba küpsetada. Palun väga: ahi on olemas.”
Eestile omaselt varieerub osa sortimendist vastavalt hooajale. Kui näiteks Nopri talumeierei toorpiim, kohupiim ja kõik muu piimast valmistatu on aasta ringi kättesaadav, siis päris kõiki värskeid aiasaadusi südatalvel pakkuda ei saa. Küll võib talvel nõutada jõululauale küülikuliha.
Valli jutu järgi on taluturg hea koht, kus väiketootja võib kasvõi kolme hoidisepurgiga proovida, kas tema toodangul oleks minekut, ilma et katsetus millekski kohustaks.
Selle mõtte teostumiseks on Vall kuulanud maad Pärnu lahe partnerluskogu ja rohelise jõemaa koostöökogu juures, kuna neil on siitkandi talunikest parem ülevaade. Samal ajal tunnistas ta, et on Tartu kogemuse põhjal Pärnuski valmis selleks, et taluturu sissetöötamiseks kulub vähemalt aasta.
“Ei taha tootjates tekitada seda ootust ja lootust, et “nüüd läks turg lahti, kõik müüakse tonnide viisi maha”. Käivitamine on vaikne protsess,” nentis Vall.
Tänasel taluturu avapäeval tervitavad uudistajaid värskete ampsudega Antoniuse gildi Maitseelamuste koda, mitu väiketootjat nii Pärnumaalt kui Lõuna-Eestist.