Tõstamaal viivad koolini soojatorud

Pärnu ettevõtte Nonius SV OÜ töömehed paigaldavad küttetorustikku Tõstamaa mõisakooli ja tallidemaja vahele, et viia need uuest katlamajast üle hakkpuiduküttele. Foto: Ants Liigus

Tõstamaa mõisa ees õitsevad punased roosid, nagu poleks porikuu veel kätte jõudnud, kuid peamaja ja tallidemaja vahel soojatorusid paigaldavatel töömeestel pole aega sügisilu nautida.

Vihmavaba päeva tuleb välitööde tegijatel kasutada täie hooga ja ühendada 115 meetrit torustikke, et novembris jõuaks koolimajja ja tallidemajas asuvasse õpilaskodusse, käsitööklassidesse ja sööklasse soojus staadioni äärde paigaldatavast hakkpuidu katlamajast.

Töö tellija on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, hoonete energiasäästlikumaks ehitamise raha on saadud saastekvoodi ehk CO2 müügist. Tõstamaal on energiakokkuhoiu üks tänavusest 35 objektist maakonnas, millesse Riigi Kinnisvara investeerib kokku ligi viis miljonit eurot.

Läbi müüride

“Arvestasime, et oma katlamajas hakkpuitu kasutades peaks küttekulu kokkuhoid olema 40 protsenti, siiani kütsime hooneid elektriga,” rääkis ligi 170 õpilasega Tõstamaa keskkooli direktor Toomas Mitt.

Peamajas on peatöövõtja, Pärnu firma Nonius SV OÜ töömehed vahetanud elektriradiaatorid malmradiaatorite vastu ja soojus hakkab kahekorruselises häärberis ringlema heledaid torusid pidi, mis jooksevad piki aknaalust seinaäärt ka direktori kabinetist läbi.

Iga liigutus selles ja tallidemajas on kooskõlastatud muinsuskaitseametiga, sest parun von Holsteini ajal ülemöödunud sajandil ümber ehitatud hoone peab säilitama historitsistliku stiili ja ajaloolise hõngu.

Koolidirektori jutu järgi on suhtumine nõuetesse ajas siiski muutuv, sest 1998. aastal alanud remondi ajal ei lubanud muinsuskaitseametnikud majja muud kui elekterkütet, et seinu puurimisega ei kahjustataks. Nüüd sunnib elu ise peale teised lahendused.

“Küttetorustike paigaldamise poolest on see keeruline vana mõisahoone, seal on paksud maakivist konstruktsioonid, millest tuleb läbi puurida,” selgitas ehitusel vallapoolne valvas silm, ehitusspetsialist Ain Birk, kes aastatel 1996-2003 häärberi ja kõrvalhoonete renoveerimise ajal õppis tundma enda sõnul iga nurgatagust urgast.

Uus katlamaja

Kuni uues katlamajas pole tuld katla alla tehtud ja torustikku testitud, hoitakse kooliruumides seintel elektriradiaatoreid. Ilmataat võib ju üleöö plussi miinuseks keerata ja lausvihmas ei saa küttesüsteemide rajamisele spetsialiseerunud firma mehed kaevikutes tööd lõpetada.

“Paigaldasime alltöövõtjana küttetorusid Tihemetsas Voltveti mõisa, vahetasime maavalitsuse küttetorustiku, suur objekt on meil Rakveres,” loetles Novius SV OÜ objektijuht Jevgeni Tverdovski teoksil ja tehtut. Tõstamaal on neil septembris alanud tööde lepinguline tähtaeg 11. november.

“Õppetööd küttetorustike paigaldamine seganud ei ole, ehitaja on jälginud tunniplaani, sekretäri juures käidi igal hommikul küsimas, millise klassi mis kell nad enda kätte saavad,” selgitas Toomas Mitt.

Sel nädalal saavad kaevikud kaetud, mõisaümbruse välisilme taastub ja sisetorustike paigaldamine jätkub sügisvaheaja nädalal kooli kasutuses olevas tallidemajas.

Novembri alguses saab paika Tõstamaa vallaettevõtte hallatav merekonteinerit meenutav katlamaja, järgneb torustiku surveproov.