“Me ei hüppa üle oma varju, mõistlikult peab rehkendama,” ütleb OÜ Vändra juhataja Ilmar Teevet, rääkides riigi ja maakonna põllumajanduse tippettevõttest, mis kasvatab karja ja vilja ja müüb ligemale kaks protsenti riigis toodetavast piimast.
Vändra osaühingu juhid hoiduvad hüppamast üle oma varju
24. oktoober 2012, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes 60 töötajaga OÜ Vändra on olnud kahel aastal järjest ajalehe Äripäev põllumajandustootjate edetabelis esikohal ja pälvis Pärnumaa tänavusel ettevõtluskonkursil maaelu edendaja auhinna.
Selle üle, kas eduka majandamise võti on kaalutletud majandamine, kogemustega töötajad või maa, arutlesime Allikõnnu külas osaühingu kontoris. Juturingis olid tegevjuht, maakonna tunnustatumaid põllumehi Ilmar Teevet, taimekasvatusjuht Jaan Toobal, tootmisjuht Kaido Madisson ja tehnikajuht insener Peeter Kitsnik.
Ehitusaasta
Laari valitsuse aegne põllumajanduse ümberkorraldamise kitsas king pigistab osaühingu hoogu, puudu on vähemalt 1000 hektarit tootmise laiendamiseks vajalikku maad. Praegu karja söödatootmiseks tarvilikust põllu- ja heinamaast on osa oma, osa aga ümberkaudsetelt maaomanikelt renditud.
“Reformiga anti ju nii, et et loomad ja tootmishooned said, aga maad imevähe, oleme seda tagasi ostnud,” nentis Teevet. “Kui oleks 1000 hektarit juures, rehkendame 1000 pead loomi juurde.”
Sellele nii-öelda ülalpeetava mainele aitab kaasa Euroopa Liidu põllumajandustoetuste süsteem, kuigi vanade Euroopa riikidega võrreldes eestlasi nööriv. Aga sedagi võimalust on kasutatud, et savimaad annaksid viljakasvatajale tema töövaeva tasudes saaki vastu ja loomad pääseksid nõukogudeaegsetest farmidest vabapidamisega eurolautadesse.
Seda aastat nimetas osaühingu juhtkond ehitusaastaks, kuigi uusi hooneid on siin püsti pandud ja vanu uuendatud selle sajandi algusest.
“Farmidega on nagu Tallinna linnaga, mis kunagi valmis ei saa,” märkis Madisson. “Suurejõe all on meil lõpetamisel Viratsaare noorkarjafarm, oleme seda ehitanud etapiti: vanad maha ja uued asemele. Suured heinaküünid ehitasime ümber vasikalaudaks, ehitatud on silohoidlad, tehnikahoidla, söödaküün, lägahoidla, ümbrus asfalteeritud, aiaga piiratud. Nii et selleks sügiseks vastab meie loomakasvatus täielikult euronõuetele.”
Teisel pool Vändrat, Pärnu-poolses küljes Vaki külas ilmestab maastikku Sõõrike laudahoonestus: lehma- ja vasikalaudad, silo-, jõusööda- ja sõnnikuhoidlad aiaga piiratud asfalditud alal, kus julgesti võib linnakingadega astuda.
Sõõrike lüpsilauda lint lõigati läbi kuus sügist tagasi. Karja kasvatab otseselt pool osaühingu tööperest ehk nagu ühel varasemal jutuajamisel mainis OÜ Vändra loomakasvatusjuht, tänavuse Jakobsoni konkursi laureaat, Pärnumaa populaarseim põllumees Ene Vaakmann, ei ole tootmises põllul ega laudal vahet ja töötajad, olgu siis traktoristid, lüpsjad või mis ametis iganes, ei jää, käed taskus, vaatama, kui kusagil on nende tööpanust vaja.
Tehnika-aasta
“Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast,” ütleb vanarahvas. Selleks, et toota aastas üle 11 000 tonni piima ja kasvatada karja järelkasvuks 1000 noorlooma, on tarvis aasta läbi korralikku sööta. Ilmastikuga võidu peab sellele kaasa aitama masinapark, kuid Kitsnik teeb ikkagi esimese kummarduse veneaegsetele traktoritele.
“Meil on rasked savimaad, vana tehnika lööb seal läbi, meil on isegi üks T-150, raketitööstusele ehitatud traktor, mis aitab silo vedada,” rääkis Kitsnik. “Lääne masinad on põllu peal ja farmis, enamik välja ostetud ja tuleb juurde.”
Lääne traktorite kabiinides on aga rohkem elektroonikaseadmeid kui mõne mehe mersus ja mis tahes tõrkest peab jagu saama hooldusfirma.
“Töökojas on meil ainult üks lukksepp, tööjõud on vähenenud tänu lääne masinatele,” ütles Kitsnik. “Meil ei ole 100 hobujõudu vaja, on vaja 300 hobujõudu ja peame sellest lähtuma, aga mõtlema sellele, et kui mingi masin remonti vajab, oleks varu võtta, eriti söödavarumise ajal.”
Paraku ei saa Venemaalt osta nii suure tööjõuga ja vastupidavaid masinaid kui läänest, liiati seavad Brüsseli bürokraadid siingi oma tõkke ette, näiteks pole võimalik osta MTZe ehk rahvakeeli Belarusse. Samal ajal on Vene masinate eelis see, et kohaliku töökoja meeste mõistus käib neist kiiret tööaega säästvalt üle.
“Sõõrikesel on meil iseliikuv söödajagaja, söödame kolm aastat ja kolme aastaga kulub see läbi enne, kui oleme liisingu maksnud,” nentis Teevet.
Saksamaalt Hannoverist otse messihallist saavad vändralased uue iseliikuva söödajagaja. Seni kasutatava miinuseid käis tootjatehases selgitamas osaühingu insener isiklikult.
Esikohal töötaja
Osaühingu rahakotis hoiavad tulud-kulud tasakaalus raamatupidajad Anne Azarov ja Ruth Aasmaa. Läinud aastal on PRIA suurimate toetusesaajate hulgas OÜ Vändragi, järjestuses riigis 11. oma 903 810 euroga.
Teeveti jutu järgi ei siruta nad kätt igal võimalikul juhul välja ega ole teinud toetuse saamiseks varifirmasid nagu üldteada komme. Investeeringutoetusi võiks tema arvates anda viieaastase protsendita laenuna ja siis peaks tagasi maksma.
“Aga pool ehk 50 protsenti eraldatavast toetusest peaks olema seotud sellega, kui palju sa toodad. Meie anname näiteks 1,7 protsenti ehk ligi 11 000 tonni kogu Eesti piimatoodangust,” mainis Teevet, täpsustades, et toetuste eraldamise alus peaks olema müüdud liha, piima ja vilja tonnid.
“Üks aasta kümnest on selline, kui ilm ja kõik klapib ja sügisel saad saagi kätte ka, aga sel suvel oli ainult kolm täitsa kuiva päeva,” tõdes Toobal. Ilmastiku kiuste oli vaja ligemale 3000pealisele karjale valmistada 25 000 tonni silo ja varuda teravili.
“Valdavalt on oma töötajate lapsed need, kes meile järelkasvuks tulevad, kui ametikoolid käidud, kuigi vahepeal ei julgetud koolis öeldagi, et ema on lüpsja ja isa karjak,” rääkis Toobal.
OÜ Vändra tööpere oskab aega mahagi võtta, tavakohased on jaani- ja jõulupidu ja soodustingimustel sanatooriumi minek vastavalt töö eripärale ja töötaja soovile.
“Meie kreedo järgmisel perioodil on: punkt 1: töötajate palgad, et need oleksid tööväärilised ja üle riigi keskmise; punkt 2: maa, et seda tootmise vajadusteks juurde saada, ja punkt 3: investeeringud vastavalt olukorrale, aga nii, et ennast lõhki ei investeeriks,” võttis Teevet juhtmeeskonna põhimõtted kokku.
Kummarduse kohalikule suurimale põllumajandusettevõttele tegi Vändra vallavalitsuski, andes kõrge autasu, aunimetuse aastate tegu Vändra osaühingu tegevjuhile saarlasele Ilmar Teevetile, kelle jutu järgi eri nägu aastad teevadki põllumehe elu huvitavaks.
OÜ Vändra
* Põllumajanduse reformimisel Vändra kolhoosi järeltulija.
* Asutatud 1993. aastal, äriregistrisse kantud 1996. aasta 8. juulil.
* Osakapital 415 164 eurot, suuremad osanikud on ettevõtte tegevjuht Ilmar Teevet (30 protsenti) ja taimekasvatusjuht Jaan Toobal (23 protsenti).
* Põhitegevus on piimakarja- ja teraviljakasvatus, maad 3500 hektarit.
* Lüpsilehmi 1300, keskmine toodang 9000 kilo piima lehma kohta aastas.
* Töötajaid 60, söödavarumise hooajal rohkem.
* Ettevõtte käive oli 2011. aastal 4,2 miljonit ja kasum 1,9 miljonit eurot. Aasta varem, 2010 oli käive 3,22 miljonit ja kasum 1,07 miljonit eurot.
* Osaühing on olnud 2010. ja 2011. aastal ajalehe Äripäev koostatud põllumajandustootjate edetabelis riigis esikohal.
* Pärnumaa tänavusel ettevõtluskonkursil pälvis Pärnumaa maaelu edendaja auhinna.
* Pärnu maavalitsus ja omavalitsuste liit tunnustasid läinud aasta ettevõtluskonkursil OÜ Vändrat kui Eesti parimat põllumajandustootjat.
* Investeering tootmise arendamisse mullu 1 000 000 eurot, tänavu planeeritud 1 800 000 eurot.
Andmed: Pärnu Postimees